See, milline verbaalne taplus käib praegu EKRE-st lahkunute ja allesjäänute vahel on üks ühele sarnane vanakreeka mütoloogiast tuntud „Kuldvillaku“ loole.
Nimelt oli Kuldvillak vanakreeka mütoloogia põhjal kullast jääranahk, mida Argonaudid, nende juhi Iasoniga eesotsas, tahtsid endale saada. Kuldvillak oli aga kuningas Aietesi valduses, kes oli selle valmis loovutama juhul, kui Iason lahendab Kuldvillaku eest ülesande.
Esmalt tuli Iasonil ikestada kaks härga, kelle jalad olid pronksist ja hingeõhk leegitsev tuli. Nendega tuli künda põldu ja külvata sinna lohehambaid. Lohehammastest pidid kohe kasvama täisrelvis sõjamehed. Need tuli ära tappa.
Järgmisel hommikul haaras Iason härgadel sarvist, surudes algul ühe ja siis ka teise põlvili. Ta seadis neile ikke kaela ning kündis seejärel näidatud põllu üles.
Niipea, kui ta oli lõpetanud, kasvasid külvatud seemnetest sõjamehed. Neid oli palju ning usutavasti oleks Iason oma hiigeljõust hoolimata neile alla jäänud. Sellepärast heitis ta sõjameeste sekka kivi. Need ei saanud aru, kust kivi tuli, hakkasid üksteist süüdistama, seejärel tülitsema ning läksid isekeskis taplema. Kõik nad lõid üksteist maha ning Iason saigi Kuldvillaku endale.
Kui Te tahate piltlikult öeldes Kuldvillakut, ehk rahvuslikel väärtustel põhinevat Eestit kaitsta, siis tuleb omavaheline tüli koheselt lõpetada ning otsida TÕELIST vaenlast, kes viskas Teie sekka kivi ning irvitades vaatab kõike pealt.
See, mis on toimunud, seda ei muuda enam ükski vihane ega süüdistav kõne või artikkel.
Ainult ühiselt oma ridu korrastades on meil võimalik kaitsta oma Kuldvillakut – OMA EESTIT!
EestiEest! toimetuselt head saabuvat suve ja jaanipühi!!
