USA senat hääletas 29.märtsil häältega 66:30, et tunnistada kehtetuks 2002.aasta sõjalise jõu kasutamise luba (AUMF), mis lubas endisel presidendil George W. Bushil alustada sõjalist sissetungi Iraaki valeväidete alusel, et riigis on massihävitusrelvi (WMD). Eelnõu on nüüd suunatud vabariiklaste juhitavale Esindajatekojale, kus jääb ebaselgeks, kas seadusandjad panevad selle hääletusele.
“Kongress on liiga kauaks oma volitused täitevvõimule loovutanud,” ütles senaator Tim Kaine, kes on viimastel aastatel olnud senati jõupingutuste autor Iraagi AUMF-i tühistamiseks. “Presidendid võivad pahandust teha, kui raamatutel on aegunud volitused,” lisas ta.
Kui seaduseelnõu läbib korrusel hääletuse – ja sellele kirjutab alla president Joe Biden –, on see esimene sõjaloa kehtetuks tunnistamine alates 1974.aastast.
Sellegipoolest hääletas USA senat just eelmisel nädalal ülekaalukalt algse AUMF-i kehtetuks tunnistamise vastu, mille 18.septembril 2001.aastal allkirjastas George W. Bush vastuseks 11.septembri rünnakutele.
Erinevalt Iraagi AUMF-ist nähakse 2001.aasta AUMF-i laiaulatuslikuma ja tühja tšeki seadusena, mis võeti vastu 11.septembri rünnakute väidetavate toimepanijate sihikule.
Kongressi uurimisteenistuse andmetel on 2001.aasta AUMF-i kasutatud rohkem kui 40 sõjalise sekkumise õigustamiseks vähemalt 22 riigis ilma kongressi heakskiiduta.
Aastatel pärast 2001.aastat kiitis USA Kongress heaks ka niinimetatud julgeolekukoostöö asutused (SCA), mis on võimaldanud Pentagonil varjatult paigutada vägesid ja pidada salajasi sõdu kümnetes riikides üle maailma.
New Yorgi ülikooli õiguskõrgkooli Brennani justiitskeskuse aruande kohaselt lubab SCA Pentagonil “koolitada ja varustada välisvägesid kõikjal maailmas” ning “pakkuda tuge välisvägedele, poolsõjaväelastele ja eraisikutele, kes on toetades omakorda USA terrorismivastaseid operatsioone”, mille kululimiit on 100 000 000 dollarit eelarveaastas.
Selle tulemusena on neid programme kümnetes riikides kasutatud vaenutegevuse hüppelauana, kusjuures Pentagon on keeldunud Kongressi või USA avalikkust oma salaoperatsioonidest teavitamast.
“Teadlased ja reporterid avastasid [SCA] programme mitte ainult Afganistanis ja Iraagis, vaid ka Kamerunis, Egiptuses, Keenias, Liibanonis, Liibüas, Malis, Mauritaanias, Nigeris, Nigeerias, Somaalias, Süürias, Tuneesias ja Jeemenis,” rõhutatakse raportis.
Pentagoni endine juhi kohusetäitja Christopher C. Miller ütles oma eelmisel kuul avaldatud memuaarides, et USA peaks vastutama ebaõnnestunud sõdade eest Iraagis ja Afganistanis. “USA sõjatööstuskompleks on kasvanud hüdrapeaga koletiseks, millel Ameerika sõjamasinal peaaegu puuduvad juhtimisseadmed,” kirjutab Miller.
Intervjuus The Hill jätkas Miller: “Me tungisime suveräänsesse riiki, tapsime ja sandistasime palju iraaklasi ning kaotasime mõned suurimad Ameerika patrioodid, kes on kunagi elanud – seda kõike neetud vale tõttu. “