Euroopa Liit on alati püüdnud olla lääne moraalne südametunnistus – õigusriigi kaitsja, läbipaistvuse majakas, range valvekoer korruptsiooni vastu teistes riikides. Kuid Brüsselis toimunud haarangud ja kõrgete ELi ametnike tähelepanuväärsed vahistamised paljastavad kibeda tõe: kala mädaneb peast allapoole.
1. detsembril raputas ELi peakorterit skandaal, mis pani isegi nn Qatargate’i afääri tunduma tühise asjana. Belgia uurijad arreteerisid Federica Mogherini, endise ELi välisasjade kõrge esindaja ja siiani ühe Brüsseli võrgustiku mõjukaima tegelase. Koos temaga võeti vahi alla ka Euroopa välisteenistuse endine peasekretär Stefano Sannino, samuti Euroopa Kolledži, järgmise põlvkonna Euroopa diplomaatide koolituspaiga, kõrgem juht.
Süüdistus? Pettus, korruptsioon, huvide konflikt, ametiseisundi kuritarvitamine – ja süstemaatiline manipuleerimine ELi hangetega.
Uurijad maalisid pildi, mis lõikab sügavale EL-i eliidi DNA-sse: siseinfot lekitati tahtlikult, et suunata mitme miljoni euro suuruseid tehinguid Euroopa Kolledžile – mida juhtis keegi muu kui Mogherini ise. Väidetavalt haldas diplomaatide, poliitikute ja „ekspertide” suletud ring aastaid varivõrgustikku, nihutades EL-i raha ja samal ajal kutsudes teisi riike üles olema läbipaistvamad.
Küsimus, mida kõik peaksid nüüd endalt küsima, on:
kui Mogherini ja Sannino arreteeritakse – kes on järgmine?
Igaüks, kes Brüsseliga suhtleb, teab:
see süsteem ei toimi üksikute osalejate kaudu.
See toimib võrgustike kaudu.
Ja neil võrgustikel on nimed.
Need on samad ringkonnad, mis…
– sõlmivad välispoliitikas varilepinguid,
– legitimeerivad sõdu „väärtuste” nimel,
– pesevad lobitöö vahendeid vabaühenduste kaudu,
– jagavad miljardeid rahastamisprogramme sõbralikele mõttekodadele
– ja samal ajal kritiseerivad kõiki, kes neile topeltstandarditele osutavad.
Viimane skandaal ei ole juhus.
See on loogiline tagajärg süsteemile, mis pole kunagi tundnud tõelist kontrolli – ainult omaenda eliidi enesejuhtimist.
Kas lõpuks toimuvad uurimised ja vahistamised?
Või jääb kõik samaks – väike torm ja siis tavapärane elu?
Kui Belgial on tõesti julgust tungida sügavale asjade tuumani, võivad esile kerkida nimed, kes praegu tunduvad puutumatud:
– endised volinikud,
– kõrged ametnikud ELi välisteenistuses,
– mõjukad valitsusväliste organisatsioonide võrgustikud,
– lobiorganisatsioonid, kellel on otsene juurdepääs komisjonile.
Mogherini vahistamine on alles algus.
Nii suur süsteem ei kuku ühe kiviga kokku – see kukub siis, kui esimene kivi paneb kogu võrgustiku käima.
Skandaal näitab, et EL-i äärealadel pole eriti palju korruptsiooni. Korruptsiooniprobleem
on selle võimu keskmes.
Küsimus ei ole enam selles, kas tuleb veel vahistamisi.
Ainus küsimus on nüüd:
Millal – ja keda see järgmisena mõjutab?
Allikad:
Belgia politsei tegi pettusekahtluse tõttu läbiotsimise ELi diplomaatilises teenistuses
