Vabariigi Valitsuse, mille koosseisu aastatel 2019-2021 kuulus Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, tegevusprogrammis oli: „Oluline on kriiside mõjudega toime tulemist toetav, stabiilne ning liigsete piiranguteta ettevõtluskeskkond. Ettevõtluskeskkonna fookuses peab hoidma kapitalile ligipääsu tagamist, seadusandluse ümberkujundamist, regulatsioonide lihtsustamist, sh. kohaliku omavalitsuse üksuste tasandil investeeringute tegemise lihtsustamiseks. Kapitalile ligipääsu parandamiseks tuleb lihtsustada KredExi toodete taotlusprotsesse ning muuta tingimusi soodsamaks.“
Tänaseks on selle seisukoha olulisus veelgi kasvanud, sh. planeerib Eesti riik saabuvatest Euroopa Liidu rahadest ja omafinantseeringutest investeerida perioodil 2020-2024 keskmiselt 1,7 miljardit eurot aastas. Panku nimetatakse ka majanduse vereringeks. Siinsed pangad teenindavad lisaks EL rahadele nii Eesti riigieelarve muid vahendeid kui ka erakapitali. Pangad peaksid tõdema, et litsents on neile välja antud mitte ainult kasumi teenimiseks, vaid missiooni täitmiseks, milleks on eelpool nimetatud majanduse vereringe efektiivne tagamine. Kasumi teenimine on sellega kaasnev loomulik kõrvaleesmärk, mille võimalus on kaasandena saadud koos pangalitsentsiga. Reformierakonna juhitav valitsus reguleerib Eesti panganduse ja ettevõtluse raamistikku jätkuvalt vaid Euroopa Liidu regulatsioonide kriitikavaba ülevõtmisega, selmet lahendada tegelikke probleeme riigi vajaduste, panganduse ja ettevõtluse vahel.
Näiteks on Riigikogu majanduskomisjon äsja võtnud nõuks algatada nn. „välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise“ eelnõu. Probleemid on aga mujal. Eesti pangandust iseloomustavad täna järgmised negatiivsed jooned: väike konkurents ja sellest johtuvad kõrged laenuintressid ning lisaks sellele juba pandeemiliseks muutunud võitlus (potentsiaalse) rahapesuga, mida tegelikult pole Eestis juba aastaid toimunud – st. võitlus mineviku varjudega on toodud tänapäeva, mis väljendub ettevõtjatele ebareaalsete nõudmiste esitamises teemal „tunne oma klienti“, tagajärjeks arvete sulgemine ja uutele klientidele arvete avamisest keeldumine. Nii on kindlam ja riskivabam. Pangad ei taha anda laenu kinnisvaraarenduseks väljapoole suurlinnu. Eestis on puudu pankadest, mis oleksid pühendunud väike – või keskmise suurusega ettevõtetele krediidi andmisele. Eestis tegutsevad välismaised pangad teenivad kasumit, mis on ca. 20% kõrgemad kui pankadel Soomes või Rootsis. Pangandus peab seadma peaeesmärgiks osalemise majanduse igakülgses stimuleerimises.
Riigi (sh. vastutsüklilised) investeeringuid aitavad säilitada tööhõivet, hoida tarbimist aktiivsena ja soodustavad seeläbi inimeste majanduslikku toimetulekut ning majanduse taastumist. „Miks meid just Rootsi kinnisvara hinnad nii väga mõjutavad? Sest meie suured pangad on Rootsist kontrollitud pangad. Lõppotsused tehakse Stockholmis,” põhjendas US Real Estate’i nõukogu esimees Aavo Kokk Äripäeva 17. jaanuari hommikuprogrammis.
Riiklik Arengupank aitaks kiirendada riiklike investeeringute elluviimist, näiteks hoonefondi ressursitõhususe tõstmises, hariduses, tervishoius, kiire internetiühenduse tagamises, keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtus ühistranspordis ning taristu arendamises aga ka käivitada eraettevõtlusele täiendavaid investeeringuid. Riikliku Arengupanga (investeerimispanga) saaks luua ja kapitaliseerida algatuseks KredExi– i ja MES-i (Maaelu Edendamise Sihtasutus) ühendamise teel.
Neis on tänaseks jaotatud rahaline ressurss juba üle 2 miljardi euro. Kui sellele lisada eelpool nimetatud eurorahade laekumine ja võimalik muude riigieelarve vahendite teenindamine, lisaks erainvestorid, saame panga, mille turuosa võiks olla oluliselt suurem kui näiteks SEB-l või Swedbankil ja mis oleks tõeline Eesti riigi huvidest lähtuv pank. Selle panga juures võiks olla ka Riiklik Arvelduskeskus, mille kaudu liiguvad tavapärased riigimaksed (näit. pensionid ja haigekassa rahad). Riiklik Arengupank ei peaks olema kasumit taotlev, vaid sihitud peaeesmärgina Eesti majanduse stimuleerimisele, olles seega riigi investeerimispoliitika elluviimise üheks peamiseks instrumendiks. See roll võimaldaks Riiklikul Arengupangal tõsta väljastatavate laenude riskiastet võrreldes tavapäraste kommertspankadega, mis omakorda sunniks viimaseid rohkem konkureerima klientide pärast, mis kokkuvõttes tagab madalamad laenuintressid ja kvaliteetsema teenuse.
Riikliku Arengupanga kaudu võiks toimuda ka PPP (riiklike ja erakapitali vahenditega koostöös elluviidavate) projektide finantseerimine, näiteks Saaremaa silla või (kasvõi osaliselt) 4- realiste maanteede ehitamine – Riiklikus Arengupangas saaks erakapitali ja riikliku kapitali koostöötamist ühise katuse all analüüsida ja suunata. Seeläbi paraneksid riigi osalusega suurprojektide analüüsid, mis täna on ebapiisavad ( hea näide on siin Rail Balticu läbikukkunud tasuvusanalüüs, millest hoolimata selle projekti rahastamine Reformierakonna survel jätkub).
Eesti on ainus riik Euroopas, kus pole riiklikku investeerimispanka. Aeg on teha Eesti riigile kasulikke otsuseid, milleks Riikliku Arengupanga loomine kindlasti on. Sellise panga juhtimiseks on Eestis piisavalt kompetentsi ja eeskujusid ei tule kaugelt otsida, pöörakem pilgud kasvõi Põhjala riikide poole.
KAI RIMMEL
EKRE Volikogu liige
EKRE Naisühenduse esimees
EKRE Jõelähtme osakonna esimees
