Trump sooritas selle aasta valimistel erakorralise ajaloolise poliitilise tagasituleku ja ta vabariiklaste partei saavutas võimsa valimisvõidu.
Trump võitis 538 liikmelises valimiskogus 312 häält. Presidendiks saamiseks oli vaja 270. Lisaks saadikutekoja kontrollile saavutasid vabariiklased 53 liikmelise enamuse 100. liikmelises senatis.
Trump saavutas ka absoluutse enamuse kogu Ameerika valijaskonna häältest. See pole küll vajalik presidendi tooli võitmiseks, sest Ameerika riigiisad, kes USA põhiseaduse 235 aastat tagasi koostasid, ei tahtnud, et suured ja rahvarohked osariigid saaksid presidendivalimistel kaalukeeleks. Nad kehtestasid valimiskogu, mis omakorda valib presidendi. Seega on võimalik saada presidendiks ka vähem kui üleriigilise enamuse häältega.
Võidu hoovad
On arusaadav miks Trump ja vabariiklased võitsid. Bideni-Harrise ametiaeg algas Afganistani katastroofiga. See hävitas Ameerika rahvusahelise maine millele järgnes Taiwani ohustamine, Putin rünnak Ukrainale ja Lähis-Ida konfliktid.
Bideni-Harrise fossiilkütuste vastane sõda tekitas rohkem kui 9. protsendilise inflatsiooni millele järgnes majanduse allakäik, toiduhindade drastiline tõus ja sissetulekute langus.
Samaaegselt avas Bideni-Harrise valitsus Ameerika piirid ebaseaduslikele sisserändajatele ja Mehhiko narkootikumide ja inimkaubanduse kartellidele. Umbes 20 miljonit kolmanda maailma põgenikku saabus ebaseaduslikult Ameerikasse. Mehhiko kuritegelike kartellide salakaubavedajad on toonud Ameerikasse suurel hulgal Hiina toorainest Mehhikos tablettideks vormitud uimasteid, mis on tapnud viimaste aastate jooksul umbes 100 000 ameeriklast aastas. Võib öelda, et Bideni-Harrise valitsus on osutunud kurjategijate leiva- ja ka šampanja-isaks.
Piiriületajate hulgas oli suur hulk vanglatest vabastatud kriminaale – kuritegevus Venetsueelas langes drastiliselt samas kui see kasvas drastiliselt Ameerikas.
Ameeriklased valisid Trumpi, sest nad tahtsid, et Ameerika muutuks jälle võimsaks, nagu lubas Trump, nagu ta oli saavutanud oma eelmisel ametiajal. Nad tahtsid elukalliduse ja kuritegevuse piiramist, turvalisust, jõukust, ebaseaduslike sisserännete lõpetamist, kuritegelike sisserändajate deporteerimist. Muidugi ka Ameerika rahvusvahelise maine taastamist.
On seega selge, miks Trump võitis. Kummaline on hoopis see, et maailma kõige võimsa riigi presidendi valimistel sai kandideerida inimene, kes oli niivõrd ebakompetentne, et ta polnud võimeline ilma juhtimispuldil näidatud tekstita loogiliselt ja arukalt rääkima.
Kui tal polnud võimalik lugeda ekraanilt talle valmiskirjutatuid lauseid andis ta segaseid või päheõpituid mittemidagiütlevaid vastuseid lihtsatele küsimustele. Veelgi kummalisem oli see, et 47 protsenti Ameerika valijaskonnast tema poolt siiski hääletasid.
Winston Churchilli polnud ehk tõest kaugel kui ta naljatades väitis: „Parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskpärase valijaga.“
Osaliselt edukas sõimukampaania
Harrise poolehoid tõestas ka, et suure vale taktika toimub, vähemalt osaliselt. Juba Goebbels leidis, et propaganda töötab kui vastaseid märgistatakse eristavate fraaside või loosungitega, mis kutsuvad esile emotsionaalseid reaktsioone ning on lihtsatele inimestele kergesti mõistetavad ja meeldejäävad.
Bideni-Harrise valitsus ja nende jooksuvees toimiv vasempoolne ajakirjandus ilmselt arvas, et nende võitu kindlustab Trumpi järjekindel halvustamine, sõimates teda ja ta toetajaid fašistideks ja prügiks, Trumpi koguni Hitleriks.
Harrise kampaania kulutas sellistele propagandareklaamidele umbes 225 miljonit dollarit, mis oli enam kui neli korda suurem Trumpi kampaania kulutustest. Bideni justiitsamet ja demokraatide poolt valitud prokurörid süüdistasid Trumpi ka arvukates väljamõeldud „kuritegudes“ ja üritasid teda vangistada. Sellele lisaks kaks atentaadikatset – üks peaaegu õnnestus.
Trumpi löömise nimel ei tegutsenud mitte ainult Harris ja demokraadid, seda soovis ka süvariik – demokraatidest koosnev riigiametnike parmas, kes elavad enamasti Washingtoni lähistel.
Seda soovisid muidugi ka kõik diktaatorid kelle peamine huvi on, et Ameerika muutuks järgmise nelja aasta jooksul veelgi nõrgemaks. Demokraatide võitu soovisid ka mõned NATO liikmeid, kes kartsid, et Trump nõuab jälle, nagu varem, et NATO liikmesriigid hakkaksid oma lepingus ette nähtud kohustusi täitma.
Prestiižikas vasempoolne ajakiri The Economist halvustas Trumpi järjekindlalt oma uudiste artiklites, aga nädal enne valimisi muutusid nad vähemalt nii ausaks, et nad loobusid erapooletuse teesklemisest ja kuulutasid endid ametlikult Harrise toetajaks. Päev enne valimisi kahjustas ajakiri oluliselt oma prestiiži, teatades, et nende valimisanalüüs ennustab Harrise võitu.
Millegipärast pidas ka vasempoolse kallakuga Eesti Rahvusringhääling vajalikuks avaldada nädal enne valimisi artikli pealkirjaga: „Kamala Harris – järgmine Ameerika president.“ Oleks tahtnud loota, et Eesti riiklik häälekandja jääb Ameerika valimistel erapooletuks. Võhikluse eksponeerimine, eriti kui see on seotud maailma kõige võimsama riigi presidendiga, pole kasulik Rahvusringhäälingule ega Eestile.
Raha on tähtis aga mitte otsustav
USA 2024. aasta valimistsükkel osutus maailma ja Ameerika ajaloo kalleimaks. Presidendi, osariikide ja kohalike valimiste kulutused ulatusid hinnanguliselt 15,9 miljardi dollarini. See on samas suurusjärgus nagu Eesti Vabariigi aasta eelarve.
Kamala Harrise kampaania ja sellega seotud komiteed kogusid 1 miljardit dollarit, umbes kolm korda rohkem kui Trumpi kampaania ja sellega seotud rühmitused.
Kui Trump võitis 2016 aasta valimised kulutas ta vastu kandideerinud Hillary Clinton 768 miljonit dollarit, umbes kaks korda rohkem kui Trump. Näib, et, kuigi raha on tähtis, valimisvõitu otseselt osta ei saa. Võib arvata, et Trumpist sai seetõttu edukas multimiljardär, et ta oskab raha õieti kasutada.
Trumpi järglane
Oma asepresidendi kandidaadiks valis President Trump andeka, presidentliku Ohio senaatori J.D. (James David) Vance’i. Vance lõpetas Ohio osariigi ülikooli summa cum laude ja sai õigusteaduse doktori kraadi prestiižikast Yale’i ülikoolist. 2016. aastal avaldas ta raamatu „Hillbilly eleegia: memuaar perekonnast ja kriisist kultuuris“ (Hillbilly on mäestike kolkaelanike halvustav nimetus). See oli The New York Times’i enimmüüdud raamatute nimekirjas kaks aastat järjest. On tõenäoline, et Vance valitakse nelja aasta pärast presidendiks ja see kordub neli aastat hiljem.
Tahaks loota, et Eesti valitsus teeb kõik mis võimalik, et luua häid suhteid president Trumpi ja tõenäolise tulevase presidendi J.D. Vanceiga.
Tuleviku tuuled
Paljud Ukraina toetajad on mures, et Trump täidab oma lubaduse Ukraina-Vene sõda lõpetada Ukraina territooriumi arvel. See näib ebatõenäoline.
Volodõmõr Zelenskõi avaldas lootust, et Donald Trumpi valimisvõit toob Ukrainasse “õiglase rahu”. Ta teatas ka, et ta hindab Trumpi “rahu läbi jõu” lähenemist globaalsetes asjades. Trump suudaks oma lubaduse täita kui ta annaks Ukraina kaitseks küllaldaselt õhutõrjet, rünnakuks pikamaarakette, relvatööstuse arenguks kapitali ning tühistaks Bideni poolt kehtestatud Venemaa territooriumi USA relvadega ründamise keelu.
Bideni-Harrise valitsuse Ukraina poliitika on olnud toetada Ukrainat mitte nii palju, et Ukraina sõja võidaks, vaid nii palju, et ei Ukraina ega ka Venemaa sõda ei kaotaks. Ukraina huvides on sõda ja oma sõdurite tapmine võimalikult kiiresti lõpetada. Kuigi Putin kaotab iga Ukraina langenu kohta 3-4 sõdurit, on Venemaa Ukrainast umbes kolm ja pool korda rahvarohkem. Ukraina võib joosta verest tühjaks enne kui Venemaa.
Tasub meenutada, et kui Zelenski palus president Obamalt abi Ukraina kaitseks, saatis Obama talle tekke ja kuivtoidu pakke. President Trump saatis Javelini tankitõrje rakette, mis mängisid otsustavat rolli esialgsel Kiievi kaitsel.
Eesti võib loota, et Trumpi ametiajal ei julge Putin oma Eesti taas-anastamise plaani käivitada.
Võib ka arvata, et kui Trump on Ameerika võimsuse taastanud, muutub kogu maailm rahumeelsemaks. Sõda saab kõige paremini vältida kui vallutusmeelsed diktaatorid saavad aru, et neil pole võimalik sõda võita.
Trumpi ja vabariiklaste võit on eelkõige nende ameeriklaste ja maailma rahvaste võit, kes hindavad vabadust, demokraatiat ja õiglust.
