Vaevalt, et keegi usub, kaasa arvatud Donald Trump ise, et ta suudab lõpetada sõja Ukrainas 24 tunni jooksul parast seda kui ta 20. jaanuaril ametisse astub, nagu ta on väitnud. On aga huvitab, et Trump on suutnud hakata parandama President Bideni välispoliitilisi ja siseriiklikke fiaskosid juba enne ametisse astumist.
Üks tõsisemaid nendest fiaskodest on kahtlemata Ameerika lõunapiiri ja vähemal määral ka põhjapiiri avamine ebaseaduslikele sisserändajatele ja uimastite smugeldajatele.
Ameerika Immigratsioonireformi Föderatsiooni 2023. aasta aruandes hinnati, et ebaseaduslik sisseränne läheb USA maksumaksjatele maksma umbes 151 miljardit dollarit aastas. Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse hinnangul on fetanüüli uimastid tapnud Bideni ametiajal umbes 250 000 ameeriklast.
Trumpi edukas surve-poliitika
Niipea kui Trump teatas, et kui Mehhiko ja Kanada oma territooriumilt Ameerikasse ebaseaduslikult sisenejaid ja uimastite eksporti ei lõpeta, kehtestab ta kõikidele Mehhiko ja Kanada kaupadele 25. protsendilise tollimaksu, helistas talle kohe Mehhiko president Claudia Sheinbaum. Mõned päevad hiljem oli USA piiri poole reisiv immigrantide karavan hajutatud ja Mehhiko jala- ja mereväelased konfiskeerisid üle tonni fentanüülitablette, mis oli ajaloo suurim sünteetilise opioidi saak.
Justin Trudeau, Kanada peaminister, pakkis kiiresti kohvrid, et Trumpile Floridasse külla lennata. Söögilauas kurtis ta, et sellised tollid hävitaks Kanada majanduse. Selle peale vastas Trump naljatades, et kui Kanada majandus saab püsida ainult ebaõiglase kaubanduse najal, võiks Kanada hakata USA osariigiks ja Trudeau võiks hakata peaministri asemel kuberneriks.
Trumpi surve-poliitika annab ilmselt tagajärgi. Kuna Trumpi riigikaitse filosoofia on „rahu jõu abil“, võime ka loota, et ta üritab lõpetada sõja Ukrainas avaldades survet Putinile. Seni on Donald Trump tõestanud, et ta ei ole pelgalt poliitik, vaid poliitiline nähtus, kes suudab saavutada diplomaatilisi võite juba siis, kui ta veel ametlikult ametis pole. Saab näha kas ta lubadus Ukraina sõja lõpetada on reaalsus või bravuurikas läbirääkimise taktika.
Napoleon väitis: „Sõjas on moraal füüsilisele nagu kolm ühele.“ Kääbiku ja Sõrmuste Isanda looja professor J.R.R. Tolkien on seda täiendanud ütlusega: „Tähtsam kui keha tugevus on vaimu tugevus.“ Pikaks veniv sõda põhjustab mõlemal pool sõjaväsimust ja moraali langust.
Putinit see ei häiri. Ta ei austa inimõigusi ega hooli oma sõdurite eludest. Need kes julgevad levitada „valeandmeid“ sõjaväe kohta karistatakse kuni 15-aastase vanglakaristusega ja isegi „erioperatsiooni“ nimetamine sõjaks võib päädida karistustega „armee diskrediteerimise“ eest.
Putini Achilleuse kannad
Vaatamata selle, et diktaator Putin kontrollib Venemaal enam-vähem kõike, seisab ta siiski silmitsi märkimisväärse riigisisese survega. Selle aasta novembris kogesid Vene väed oma suurimaid igakuiseid kaotusi alates Ukraina konflikti algusest — umbes 46 000 sõdurit sai surma või haavata, keskeltläbi 1,520 ohvrit päevas.
Avalikkuse rahulolematus sõjaga näib kasvavat. Arvukad kirstud sõjas langenutega avaldavad tähelepanu ja süvendavad rahutust.
Venemaa majandus halveneb, rubla on kokku varisemas, intressimäärad on tõusnud ennekuulmatu 21 protsendile. Lääneriikide poolt kehtestatud sanktsioonidest on Putinil õnnestunud ainult osaliselt kõrvale hiilida.
Vaatamata sellele, et Putin lubas sõjalist abi Süüria president Bashar al-Assadile, on 13 aastat kestnud kodusõda lõppemas Putini liitlase Assadi kukutamisega. Ukrainas kantud kaotuste tõttu ei jätku Putinil jõudu oma liitlase päästmiseks. Assad on Süüriast põgenenud ja Putin on kaotanud oma Süürias asuva lennuväebaasi.
Ukraina on valmis kompromissiks
Ukrainlased on üldiselt ikka veel võitlusvalmis, aga sõjaväsimus kasvab ja sõjavägi näeb vaeva, et treenida küllaldaselt sõdureid territooriumi säilitamiseks, rääkimata selle tagasivõitmisest. Umbes 650 000 teenistuskohuslikku meest (18–60 aastat) on lahkunud Ukrainast Euroopa riikidesse. Elektrivõrgu hävitused on jätnud ukrainlased silmitsi elektrikatkestuste ja jõhkra talvega. Lõhe täieliku võidu soovi ja selle saavutamise võime vahel on laienemas.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi näib olevat realist. Ta on avaldanud aramust, et sõda võiks lõppeda praeguste de facto piiridega, rõhutades samas vajadust julgeolekutagatiste järele, nagu NATO liikmelisus või samaväärsed sõjalised kohustused. Muidugi eeldusel, lisab ta, et Ukrainal on võimalik kunagi kogu oma territoorium vabastada diplomaatiliselt.
Ta saab ka aru, Euroopa ühtsus, mis on olnud Ukraina toetusstruktuuri nurgakivi, on muutumas hapraks. Prantsusmaal möllab poliitiline ebastabiilsus, Saksamaal paistab ajalooline vaoshoitus olevat uus reaalsus ja Rumeenia võib sattuda NATO-skeptilise liidri käe alla.
Zelenski olevat väidetavalt pakkunud välja ettevõtlusele suunatud kompromisse, pakkudes lääneriikidele juurdepääsu Ukraina tohututele loodusvaradele vastutasuks tugeva sõjalise ja majandusliku toetuse eest. Ta on raamistanud oma pöördumised Trumpi ja lääneliitlaste poole vastastikkuse kasu võimalusena, vihjates Ukraina 26 triljoni dollari väärtuses kasutamata ressurssidele — mineraalidele, metallidele ja fossiilkütustele. Ta olevat ka lubanud välistada Hiina mõju kui sõda lõppeb. See on kooskõlas Trumpi geopoliitiliste eesmärkidega.
Küsitlused näitavad, et paljud ukrainlased on valmis kompromissideks, kui see kindlustab tuleviku Euroopa Liidus või NATOs. Kui Ukraina saaks ELi liikmeks, nõustuks 38% praeguste rindejoontega; NATO liikmeks saamisega tõuseb see arv 47%ni. Kui Ukraina saaks tagasi kontrolli okupeeritud Zaporižžja ja Khersoni üle, kaaluks 57% rahu, isegi kui see tähendaks Krimmi, Donetski ja Luganski loovutamist Venemaale.
Trumpi trumbid
Ukraina konflikt on endiselt rahvusvahelise geopoliitika keskpunkt, mis on takerdunud majanduslikesse, poliitilistesse ja sõjalistesse keerukustesse. Trumpi “Rahu jõu abil” filosoofia võib kujundada selle kriisi lahendamine rahvusvaheliste suhete tulevikku ja globaalset jõudude tasakaalu.
Kui Trump tühistaks täielikult Bideni poolt kehtestatud ja osaliselt tühistatud USA pikamaa rakettide kasutamise keelu, kui ta annaks Ukrainale vähemalt natukengi sellist õhutõrjet mis on nurjanud massiivsed raketirünnakud Iisraeli vastu, võiks see kiiresti lõpetada Vene vägede edasitungimise Kurski ja Pokrovski suunal ning katse Oskili ja Dnepri jõe vastaskaldal sillapeade loomise.
Majandussanktsioonid ja sihipärased finantstehingud mis häirivad Venemaa rahastamisvõrgustikke võiks olla tõhusad vahendid Putini võiduvõimaluse kahandamiseks, aga suurelt osalt on Venemaa suutnud nendest kõrvale hiilida. Hiljutine Ühendkuningriigi juhitud operatsioon, mis lammutas Moskvaga seotud mitme miljardi dollari suuruse ülemaailmse rahapesuskeemi, oli hea samm õiges suunas. Sõjaliste jõupingutuste kõrval on oluline jätkata finantssõda. Eriti tähtis oleks blokeerida Venemaa naftatarneid Indiasse ja Hiinasse.
Sõda tõenäoliselt kunagi lõppeks ka ilma Trumpi sekkumiseta Venemaa tohutute sõjaliste kaotuste, majanduse allakäigu, sanktsioonide ja eelkõige muidugi ukrainlaste vapra vabadusvõitluse koosmõjul. Tõenäoliselt Ukraina võiduga.
“Ajalugu kuulub neile, kes julgevad teha suuri käike,” väitis Napoleon. Trumpil paistab olevat soov neid käike teha ja kogu maailm jälgib, mis saab edasi. Kogu maailm jälgib kas Trump suudab täita oma lubadust lõpetada seda kolm ja pool aastat kestnud sõda, kui mitte 24 tunni jooksul, siis vähemalt kiiresti.
