Kodu, armas kodu
Ka kauges tulevikus jääb maakera tõenäoliselt inimeste ainsaks elukohaks. Selle säilitamiseks peame seda kaitsema asteroidide eest, mis võivad ohustada inimkonda ja kõiki elusolendeid. Samuti peame oma koduplaneeti kaitsma äärmuslike kliimatingimuste eest, nagu oli olukord tulepalli või lumepalli ajastul mil maa oli inimeluks kõlbmatu.
Inimeste mõtlemisvõime on loonud tsivilisatsiooni. Selle võime ulatus ja kvaliteet määravad kõige tõenäolisemalt ka meie tuleviku. Seega on meie parim lootus ellujäämiseks ja heaoluks parandada inimkonna mõtlemisvõimet. Oma 86 miljardi neuroniga ei pruugi inimaju olla universumi kõige keerulisem organ, kuid see on siiski kõige keerulisem mida meie teame.
Hominiidid arenesid Home sapiensiks. On seetõttu põhjust uskuda, et samasuunaline evolutsioon jätkub, ja selle tulemuseks on veelgi sapiensim Homo.
Viimase sajandi jooksul on toimunud inimese intelligentsuse märkimisväärne kasv. Seda tuntakse Flynn efektina, sest teadlane James R. Flynn dokumenteeris ja teadustas seda. IQ tõusu on 20. sajandi jooksul registreeritud paljudes maailma paikades. Testitulemuste kasv on olnud pidev ja ligikaudu lineaarne alates testimise esimestest aastatest kuni praeguseni.
Näiteks leiti 2009. aastal avaldatud uuringus, et Briti laste keskmised tulemused Raveni progressiivsete maatriksite testis tõusid aastatel 1942–2008 14 IQ-punkti võrra.
Kuid hoogustumas on ka vastassuunaline nn düsgeeniline efekt. Intelligentsuse, mis on tihedalt seotud haridustasemega, ja sündimuse vahel on tugev negatiivne korrelatsioon. See on eriti ilmne kõrge keskmise IQ-ga riikides, kus viljakus väheneb, ning madala IQga riikides, kus viljakus on endiselt kõrge.
Näiteks Lõuna-Koreas, mis on rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) andmetel maailmas intellektuaalsete võimete poolest viiendal kohal (Hiina, Singapuri, Eesti ja Jaapani järel), on sündimuskordaja masendav 0,78, — palju madalam kui 2,1, mis on vajalik elanikkonna arvu säilitamiseks. Muide, Hiina tulemused pole usutavad. Seal lubatakse testida õpilasi ainult mõnedes piirkondades.
Dominikaani Vabariigi PISA tagajärg on 334,3, kõige madalam 65 PISA programmis osalevate riikide seas. Riigi viljakuse määr on 2, 27, seega rahva arv siiski veel kasvab. Filipiinide, mille PISA tulemus 350,0, suuruselt eelviimane, sündimuskordaja on 2,45. Eestlaste sündimuse kordaja on halbaennustav 1,3.
Riikides, kes PISA testimises ei osale, on suhe palju teravam. Kongo Vabariigis, mille sündimuskordaja on 5,5, on keskmine IQ 64,9 Nigeerias, mille keskmine IQ on 67,8, on sündimuskordaja 5,1 ja Angolas, mille keskmine IQ on 75,1, on sündimuskordaja 5,2.
Kui sellised rahvastikutrendid jätkuvad, tooks see paratamatult kaasa maailma rahvastiku keskmise IQ languse.
Sellist olukorda kujutati 2006. aasta filmis “Idiocracy” (Idiokraatia), sotsiaalne satiir antiintellektualismi, kapitalismi, kommertsialismi, konsumerismi, ja düsgeenika kohta. DVD-väljaandega saavutas film kultuse staatuse. Film tõi välja, et evolutsioon ei pruugi intelligentsust premeerida. Kui vähem intelligentseid paljuneb rohkem, siis intelligentsem elanikkond kahaneb.
Kas tasub muretseda?
Tsivilisatsiooni edusamme võib suures osas seostada elanikkonna segmendiga, mis on intellektuaalsetes võimetes keskmisest kõrgem. Teaduse ja tehnoloogia tõeliselt olulisi edusamme teevad peaaegu eranditult inimesed, keda saab liigitada geeniusteks. Suurepärast visuaalset kunsti ja muusikat toodavad tavaliselt ka erakordsete võimetega inimesed. Isegi tipptasemel meelelahutajad ja sportlased kipuvad intellektuaalsete võimete poolest olema keskmisest kõrgemad.
Seega võib väita, et seni, kuni on olemas mõned erandlikud inimesed, ei ole kogu elanikkonna keskmine intellektuaalne võimekus inimkonna ees seisvatele probleemidele lahenduste leidmiseks hädavajalik.
Kuid ühiskonna õitsenguks on oluline ka keskmisest kõrgema intelligentsusega inimeste koguarv. Demokraatlikes riikides on oht, et kulukad programmid, mida võib vaja minna maakera ja keskkonna kaitsmiseks ja elamiskõlblikuks hoidmiseks, võivad ebaõnnestuda, sest need ei võida rahva toetust keskpärastelt, kes moodustavad rahvastku enamuse.
Kui Winston Churchill naljatledes väitis, et parim argument demokraatia vastu on viieminutiline vestlus keskmise valijaga, võis ta olla tõele lähedal.
Autokraatlikes riikides võib valitseja olla rohkem huvitatud sellest, mida on vaja võimul püsimiseks, kui programmide elluviimisest inimkonna hüvanguks.
Lahenduste otsimine
Vana-kreeklased tunnistasid vajadust arukate inimeste järele riigi valitsemiseks. Oma raamatus “Vabariik” soovitas Platon riiklikku paaritusprogrammi, mille eesmärk oli tugevdada valitsejate klassi.
Aristotele arutab oma “Poliitika” väljaandes ideed parandada elanikkonna kvaliteeti, toetades selektiivset aretamist ja kontrollitud paljunemist, et parandada ideaalse linnriigi kodanike omadusi.
Üheksateistkümnendal sajandil kirjeldab Friedrich Nietzsche oma raamatus “Also sprach Zarathustra: Ein Buch für Alle und Keinen” (Nõnda rääkis Zarathustra: Raamat kõigile ja mitte kellelegi) Übermenschi, supermeest, kui inimkonna eesmärki – ideaali, mis kujutas endast nihet tol ajal valitsenud usklikest arvamustest.
Umbes samal ajavahemikul hakkas Briti teadlane Francis Galton propageerima inimeste intellektuaalse kvaliteedi parandamist. Ta võttis kasutusele sõna “eugeenika” ja pakkus välja süsteemi, mis hõlmaks abielusid silmapaistvate meeste ja jõukate naiste vahel, eesmärgiga luua andekas rass. 1926. aastal asutatud Ameerika Eugeenika Selts toetas Galtoni teooriaid. Liikumine mängis olulist rolli Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ajaloos ja kultuuris 1900. aastatel.
1927. aastal otsustas USA ülemkohus, et puuetega inimeste sunniviisiline steriliseerimine ei riku USA põhiseadust. Ülemkohtu kohtuniku Oliver Wendall Holmesi sõnadega: “… Piisab kolmest põlvkonnast imbetsillidest.” 1942. aastal tühistati otsus, kuid mitte enne, kui tuhanded inimesed läbisid protseduuri.
Eugeenika sõnasõnaline tähendus – hea sünd – viitab väärt eesmärgile, kuid tehtud vead, eriti natside aretusprogrammid, meditsiinilised katsed ja hälvetega inimeste hävitamine, muutsid sellised programmid lõpuks vastuvõetamatuks.
Kaasaegne programm, mis kasutaks CRISPERi geenitöötlustehnoloogiat ja põhineb pigem ravimisel ja täiustamisel kui piirangutel ja põhiliste inimõiguste rikkumisel, võib näha liikumise taaselustamist.
“Liberaalse” või “uue” eugeenika propageerimine vastandina “autoritaarsele” või “vanale” kogub populaarsust. Liberaalne eugeenika põhineks tulevaste vanemate vabal valikul, pluralistlikel väärtustel ning ajakohasel teaduslikul arusaamal genoomiteadusest ja -tehnoloogiast. Inimese genoomi programm on kiirendanud konkreetsete geenide otsimist, mis määravad intelligentsuse. See võib võtta aega, sest intelligentsust ei seostata vaid mõne geeniga, see on väga polügeenne omadus, kuid edusamme tehakse.
Vaieldakse selle üle, kas on eetiline kasutada tehnoloogiat ideaalsete, üliintelligentsete disainerbeebide tootmiseks. Võib arvata, et kui seda saab teha, siis seda tehakse.
Järeldused
Erakordsete intellektuaalsete võimetega inimesed on need kes kõige tõenäolisemalt suudavad arendada teadust, tehnoloogiat ja programme, et tagada, et meie ainus koduplaneet jääb kaitstuks ja tulevastele põlvkondadele elamiskõlblikuks. Oleks mõistlik suurendada selliste erakordsete inimeste arvu ja parandada veelgi nende mõtlemisvõimet. Suurema hulga inimeste suuremad intellektuaalsed võimed on meie parim lootus jätkuvale arengule ja lahenduste leidmiseks väljakutsetele, millega me silmitsi seisame.
