Head aga ülikallid suhted
Alates Iisraeli asutamisest 1948. aastal on USA-l olnud juudiriigiga tihedad suhted. Need suhted on USA maksumaksjate jaoks äärmiselt kulukad. Näib, et USA maksumaksjad on võtnud endile, oma valitsuse kaudu, kohustuse hoolitseda selle ees, et juudid saaksid nende kulul jõukalt elada.
Viimase 75 aasta jooksul on USA valitsus andnud Iisraelile rohkem abi kui ühelegi teisele välisriigile. Aastatel 2001–2020 sai Iisrael USA-lt rohkem sõjalist abi kui kõik teised riigid kokku.
USA Kongressi uuringuteenistuse 2023. aasta märtsikuu aruanne näitab, et USA on alates 1948. aastast saatnud Iisraelile kokku 158 miljardit dollarit (inflatsiooniga kohandamata). 2016. aastal allkirjastas USA oma kolmanda 10-aastase memorandumi sõjalise abi kohta, lubades saata Iisraelile aastatel 2019–2028 38 miljardit dollarit. 2022. aastal kulutas USA Iisraeli sõjalisele, majanduslikule ja raketitõrjeabile kokku 4,8 miljardit dollarit. CRS-i aruande kohaselt eraldas kongress 2023. eelarveaastal Iisraelile 3,8 miljardit dollarit ning 98,58 miljonit dollarit muudeks koostööl põhinevateks kaitse- ja mittekaitsealasteks kulutusteks.
Peale selle on USA maksumaksjad abistanud Iisraeli mahukate laenudega — peaaegu kõik on hiljem kustutatud.
USA on andnud Iisraelile palju oma kõige arenenumat kaitsetehnoloogiat, mõnda enne kui USA kaitsejõud said seda ise kasutusele võtta, sealhulgas USA hävituslennukite F-35 kollektsiooni, mis on kahtlemata maailma kõige paremad hävituslennukid. Neid relvasüsteeme kasutab Iisrael praegu Gaza hävitamiseks.
Biden on pärast Hamasi rünnakuid korduvalt väljendanud ühemõttelist toetust Iisraelile ja saatnud riiki kiiresti hädaabi. Abi hõlmab Iisraeli raketitõrjesüsteemi Iron Dome pealtkuulajaid, suurtükimürske, täppisjuhitavaid rakette ja hävituslennukeid. Bideni administratsioon saatis Iisraeli ranniku lähedale Vahemere idaossa ka lennukikandja USS Gerald R. Fordi.
President Joe Biden nõudis Iisraelile veel 14 miljardi-dollari väärtuses relvaabi. Kongress pole seda veel jõudnud heaks kiita, aga hoolimata sellest, et Iisrael jätkab tsiviilisikute, naiste ja laste tapmist Gazas, toetatavad niihästi vabariiklased kui demokraadid selle relvaabi andmist.
Iisraeli relvatööstus
Sellele lisaks ostab USA paljude miljardite dollarite eest Iisraeli sõjatehnikat, 2019. aastal enam kui 1,5 miljardi dollari eest. Iisrael on USA toetusega ehitanud üles võimsa kodumaise kaitsetööstuse, saades üheks maailma suurimaks relvaeksportijaks.
Iisraeli relvatööstus teenis hästi ka Eesti maksumaksjate arvel. Esimene Laari valitsus sõlmis lepingu Iisraeli Taas relvaäriga millega võeti riigile kohustus tasuda umbes 65 dollari väärtuses võlakirju. See oli otseselt vastuolus Põhiseaduse 65. paragrahviga, mis sätestab, et Riigikogu otsustab riigile varanduslike kohustuste võtmise. Riigikogu infotunnis valetas Laar, et võlgu pole võetud, aga tõde sai teatavaks, kui Taas relvatehas müüs võlakirju — suure hinnaalandusega.
Esialgne relvatehase esindaja, endine Juudi Kultuuri Seltsi esimees Samuli Lazinski, kinnitas, et tema vahendusleping nägi ette kolm protsenti tehinguhinnast temale ja kaks protsenti ostjatele altkäe maksudeks. Lepingu sõlmine anti aga Laari nõudel juudi soost ärikale Leonid Apananskile, kes lubas tublisti suurema altkäemaksu välja kaubelda.
Umbes 60 miljonit krooni maksumaksjate rahast läks lahinguväljalt korjatud igivanade ja kasutamiskõlbmatute relvade ja hädaohtliku laskemoona ostmiseks. Esimene pauk mis lasti ühest Korea sõja aegsest tagasilöögita kahurist tappis ühe Eesti kaitseväe allohvitseri.
Hüüdja hääled kõrbes
Mõned USA demokraatide seadusandjad on väljendanud muret Iisraeli rünnakute pärast Gazale. Esindaja Alexandria Ocasio-Cortez nimetas Iisraeli otsust katkestada vee, kütuse ja elektri tarnimine Gazasse, mis on koduks enam kui kahele miljonile inimesele, “rahvusvahelise õiguse rikkumiseks” ja väitis, et USA “peab tõmbama joone alla”. “Selle asemel, et jätkata tingimusteta relvamüüki ja sõjalist abi Iisraelile, kutsun ma Ameerika Ühendriike üles kasutama lõpuks oma diplomaatilist jõudu rahu saavutamiseks,” säutsus Minnesota demokraat Ilhan Omar.
Sellised üleskutsed jäävad hüüdja hääleks kõrbes, täpsemalt– paari saadikutekoja liikme pominaks USA kongressis. Ameerika Ühendriikides elab rohkem juute kui Iisraelis. USA elanikkonnast on 2,4 protsenti juudid, aga USA kongressis on neid 6,5 protsenti.
Israeli lobby tõhus kahjustustöö
Aastal 2007 avaldasid Chicago ülikooli professor John Mearsheimer ja Harvardi Ülikooli professor Stephen Walt 484 leheküljelise, erakordselt hästi dokumenteeritud raamatu „The Israeli lobby and US foreign policy“ (Iisraeli lobitöö ja USA välispoliitika). Esitatud faktid ja arvamused on dokumenteeritud rohkem kui 1200 tsitaadiga. Nad selgitavad, et seda märkimisväärset materiaalset ja diplomaatilist toetust mida USA Iisraelile annab, ei saa õigustada ei strateegiliselt ega moraalselt. „See erakorraline vahekord on suurelt osalt tingitud üksikisikute ja organisatsioonide koalitsiooni poliitilisest mõjust, mis töötab aktiivselt USA poliitika Iisraeli-meelseks suunamiseks“ väidavad nad. Nad leidsid, et selle poliitilise mõjutamise tagajärjel välja arenenud poliitika „kahjustab sügavalt nii Ameerika rahvuslikke huve kui ka Iisraeli pikaajalist julgeolekut.“
Tõeline. laienev oht Iisraelile
Kogu maailmas on 15 miljonit juuti, aga araablasi on 465 miljonit ja muhameedlasi on peaaegu 2 miljardit. On tõenäoline, et kui Iisrael ei suuda palestiinlaste ja araablaste õigustatud viha Iisraeli vastu leevendada, toodavad need, kel on põhjust Iisraeli vihata tuumapommi. Ainult ühest piisab, et Iisrael täielikult hävitada.