Ameerika metsiku lääne päevil mängis tähtsat rolli kuuelasuline Colt revolver. Selle hüüdnimeks sai „ekvalaiser“, tasakaalustaja, sest see andis võimaluse võita ka nendel, kes jäid füüsilise jõu poolest alla oma vastastele, samuti nagu Taavet kasutas lingu jõuvahekorra tasakaalustamiseks Koljati vastu.
Droonide ja tehisintellekti areng on muutnud sõjalist strateegiat kogu maailmas. Väikestele ja väetitele on see andnud lootust, et suurtel ja vägevatel nende vallutamine enam enesestmõistetav ei ole. Ukraina droonide kasutamine on osutunud kriitiliseks Vene sissetungi tõrjumisele alates sõja algusest.
Kolmeaastane sõda Ukrainas on näidanud droonide ja tehisintellekti-põhise sõjapidamise strateegilist väärtust, seades pretsedendi tulevastele sõjalistele vastasseisudele.
Ka tehisintellekt mängib kaasaegses ja tuleviku sõjanduses üha kriitilisemat rolli, alates lahinguvälja simulatsioonidest kuni autonoomsete lahingusüsteemideni. Ukraina tõhus droonitehnoloogia kasutamine on olnud oluline Venemaa arvulise ülekaalu kompenseerimiseks. Venemaa drooniprogramm on seevastu virelenud.
Ukraina teedrajav droonikasutus
Alates 2022. aasta sõja algusest on Ukraina kasutanud droone ulatuslikult luure, rünnakute ja elektroonilise sõjapidamise jaoks. Ukraina merevägi on samuti arendanud ja kasutusele võtnud mehitamata õhu- ja merelöögisüsteeme, mis on oluliselt häirinud Venemaa sõjalisi operatsioone.
Ukraina droonilaevastik on tõsiselt kahjustanud Vene õhuväebaase, väljaõppekeskusi, nafta- ja relvaladusid. Need on ka tabanud Venemaa sõjalist infrastruktuuri võtme asukohtades, nagu Moskva, Peterburi ja okupeeritud Krimm, sundides Venemaa armeed kohandama oma kaitsetaktikaid.
Kõige uuemate droonide, nagu näiteks Poseidon H10 Mark III, kasutuselevõtt on olnud Ukraina taktikaliste edusammude nurgakivi. See tipptasemel droon paistab silma oma luurevõimekuse, elektroonilise sõjapidamise vastupidavuse ja suure täpsusega sihtimissüsteemide poolest. Poseidon suudab autonoomselt vältida segamist ja naasta ohutult baasi isegi siis, kui raadioside on katkenud. Poseidoni kaamerad pakuvad päevasel ajal 20-kordset sünteetilist suumi ning halbades ilmastikutingimustes ja ööl ka 4-kordset termokaamera suumi.
Droonide integreerimisega oma sõjalisse strateegiasse on Ukraina suutnud tõhusalt vastata Venemaa suuremale tulejõule ja ülekaalukale sõdurite arvule.
Ukraina on kasutanud droone edukalt ka Vene õhuväe vastu, tulistades alla Vene helikoptereid ja rünnates nende tugipunkte. 2025. aasta jaanuaris teatati, et Ukraina droonid olid alla tulistanud kaks Vene helikopterit, kasutades uduseimat Sea Dragon raketisüsteemi.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on teatanud ambitsioonikast plaanist toota miljon drooni. Kremliga seotud sõjalised allikad on nimetanud seda ebareaalseks, kuid näib, et Ukraina suudab oma eesmärgi saavutada.
Venemaa drooniprogrammi probleemid
Hoolimata ulatuslikest investeeringutest UAV-tehnoloogiasse viimase kümnendi jooksul, on Venemaa drooniprogramm andnud alla ootuste tulemusi. Venemaa toodetud tüübid, nagu Lancet ja Kubla, pole osutunud lahinguväljal piisavalt tõhusaks.
Selle puudujäägi korvamiseks on Venemaa pidanud täiendama oma droonivarusid Hiinast ja Iraanist imporditutega, kuid need pole suutnud muuta sõja kulgu. Need jõupingutused pole oluliselt muutnud sõjatandri dünaamikat, kuna Venemaa sõltub imporditud komponentidest ja Lääne sanktsioonid piiravad nende tehnoloogilisi võimalusi.
Venemaa drooniprogrammi ebaefektiivsuse peamised põhjused on ressursi ülekulu sõdurite värbamisele ja muudele kaitseprojektidele, tüüpiline autokraatliku riigi bürokraatlikud takistused, mis takistab erasektori innovatsiooni, Eestis tuntud kui „vene värk“. Need probleemid on võimaldanud Ukrainal säilitada konkurentsieelise droonisõjanduses.
Tehisintellekt sõjalistes rakendustes
Lisaks droonidele kujundab tehisintellekt kaasaegset sõjapidamist, parandades strateegilist planeerimist, reaalajas lahinguvälja analüüsi ja autonoomseid lahinguoperatsioone. tehisintellekti-põhised süsteemid võimaldavad töödelda tohutuid andmemahtusid, optimeerida otsustusprotsesse ja simuleerida lahingustsenaariume.
Ameerika Ühendriikide armee on katsetanud AI-põhiseid virtuaalassistente sõjamängude simulatsioonides, näiteks Starcraft II, et täiustada sõjalisi taktikaid. Need mudelid pakuvad strateegilisi soovitusi ja analüüsivad erinevaid taktikalisi lähenemisviise, kuigi neil on endiselt raskusi reaalse maailma keerukuse ja otsustusvigadega.
AI kasutamine sõjalises kontekstis tekitab, vähemalt demokraatlikes riikides, eetilisi ja operatiivseid küsimusi. Automatiseerimisvõime, kus sõjaväelased usaldavad pimesi AI soovitusi, võib kaasa tuua tõsiseid riske. Seetõttu arutatakse jätkuvalt autonoomsete relvasüsteemide eetilisi aspekte ja nende vastavust rahvusvahelisele humanitaarõigusele.
Eesti roll mehitamata relvasüsteemides, tehisintellektis ja kübersõjas
Eesti ja meie põlise vaenlase jõuvahekord on tugevalt asümmeetriline. Seetõttu on Eesti julgeoleku huvides rakendada ja arendada asümmeetrilisi kaitsevahendeid, mis suudavad pakkuda meile strateegilist eelist.
Droonide, tehisintellekti ning küberkaitse ja -rünnaku rakendamine võib olla üks neist lahendustest. Tehnoloogia areng kiireneb, see annab lootust, et riigid nagu Eesti saavad arendada uuenduslikke kaitselahendusi ja tagada vastupidavus uutele ohtudele digitaalses sõjatandril.
Eestis on palju andekaid interneti tehnoloogia eksperte, kes võivad välja töötada uudseid kaitselahendusi. Eesti teadlased mängisid olulist rolli NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse asutamise juures.
Kui Eesti ja meie saatusekaaslased Läti ja Leedu teevad asümmeetriliste kaitsevahendite arendamise prioriteediks ja kehtestavad omavahelise kaitselepingu, mis integreerib kolme riigi kaitsejõud ja mis ei luba teistel kasutada relvajõudu kui ühte rünnatakse, nagu sätestatud NATO lepingu viiendas lõigus, vaid kohustab seda tegema, siis on võimalik, et meie põlisvaenlane leiab tulevikus, et Nõukogude „hiilguse“ taastamine meie arvel pole otstarbekas.
