KIRJANIK JÜRI LINA
tutvustab veebruaris üliolulist ainestikku pealkirja all
MOONUTUSTE AJASTU
Pahatahtlike ettevõtmistega on õnnestunud vaenulikel jõududel erinevates valdkondades asendada tõelised mõisted pseudoväärtustega, mis ohustavad tsivilisatsiooni.
Globalistid on tõrjunud kõrgkultuuri rämpskultuuriga, mille sotsialistlikku olemust esitletakse elitaarsena. Lina toob säherduse eksitava tegevuse kohta pööraseid näiteid.
Väravad on avali käparditele ja keskpärasustele, samas takistatakse andekate tegutsemist.
- Globalistide taotlus on suunata teadust eksiteedele, lektor teeb nähtavaks oluliste faktide ja nende teadusliku seletuse varjamise seosed. Ta tutvustab neid professoreid, kes ausalt viitavad teadlikele valedele bioloogiaõpikuis ja teiste alade teatmikes, sest moonutused toetavad savijalgadel seisvaid teooriaid. Nõnda on globalistidele kasulikud müüdid muudetud moodsaiks usundeiks, milles ei tohi kahelda. Varjatud faktide avalikustajaid sildistatakse aga tegelikkust eiravaiks vandenõuteoreetikuiks.
- Lektor näitab, miks laiad massid ei suuda ajaloooliste tõsiseikade moonutamist või mahavaikimist läbi näha, et tegelikkuses orienteeruda.
- Juttu tuleb ka tundmatust Rootsist ja sotsialistliku tegelikkuse veidrustest.
- Ja lõpuks viidatakse kultuurikriisi esilekutsumise asjaoludele, mille eesmärk on kujundlikkusele toetuva kunsti väljajuurimine. See omakorda soodustaks kaootilisuse kaudu tsivilisatsiooni hukutamist.
Ka Eestis tegutsevad sotsiaalliberaalsed jõud peidavad või takistavad kõrgkultuuri avaldusvorme, sealhulgas on keelu all Jüri Lina luulelavastus, mis tehtud koos näitleja Jaan Toomingaga gruusia filosoofilisest poeesiast. Samas ülistavad mainitud tagurlased “kasulike idiootide” pseudonähtusi. Nood andetud tegelased lähtuvad poliitilise korrektsuse piiranguist. See puudutab muusikat (milles domineerib kakofoonia), maalikunsti (on veiderdamiste tõttu hääbumas), kirjandust (vaevleb pealiskaudsuse ja hambutute metafooride või üldse võrdumite vähesuse kammitsais), teatrit (kujutab jälkuste platvormi, olles surutud ebaprofessionaalsuse hullusärki) ja filmi (millel pole lastud isegi kujundlikkuse ääremaile komberdada).
Kui Euroopa Filmiakadeemia oma esimese auhinna määras amatöörlikule Savvusanna sõsaratele, mille pani kokku küündimatu Anna Hints, oli see filmoloogiast lähtuvatele hindajatele piinlik sündmus. Loomulikult ülistas seda Sirbi ebapädev filmitoimetaja Tristan Priimägi: “Film on muidugi tugev ja omanäoline, selles ei kahtle keegi, kes seda näinud on.” Ta tõi esile filmi “relevantseid ja kaasaegseid” teemasid: LGBT, naiste õigused, feminism, alasti keha näitamine “uudsel moel”. Seega on tema hinnangu mõõdupuu poliitiline korrektsus ning mitte filmikeele ja kujundlikkuse valdamise meisterlikkus. Igal asjatundjal on seda häbi lugeda, sest tegu on tendentsliku TVreportaažiga. Film see ei ole, sest puuduvad võrdumid. Ometi on seda häbitult tituleeritud “meistriteoseks”. Teosteks saab pidada vaid kunsti, millega käesoleval juhul tegu ei olnud. Kunstiteos kasvab välja kujundlikust lähenemisest, mida Hints ei valda.
Nõnda süsteemselt ongi toimunud mõistete moonutamine kõikidel aladel. Asju ei nimetata enam nende õige nimega. Ülistatakse alasti kuningat. Ent ilma vaimse kõrgkultuurita tsivilisatsioon hukkub.
Jüri Linal on loengulistele üllatuseks pakkuda avalikkuse eest maha vaikitud kunstiteoseid. Täpselt nagu juhtus Nõukogude okupatsiooni rasketel aastatel. Järeldused tehku osasaajad.
Vaheajal müüakse raamatuid, plaate ja filme (DVD). Kehtib sularaha.
AEG JA KOHT
Esmaspäeval, 12. veebruaril 2024 kell 18.30-21.30 Tartu hotelli Soho konverentsiruumis Rüütli 9.
Sissepääs 16 eurot.
Teisipäeval, 13. veebruaril kell 19-22 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaalis Kalevi t 17. Erakorraline loeng väljaspool programmi.
Teema: “Ega kuri moodu jäta: Venemaa tee totalitaarsusest totalitaarsusesse”.
Kellel jäi Jüri Lina film ”Hermese varjus” vaatamata, võib seda näha sedakorda koos autori seletuste ja kommentaaridega, sealhulgas saada teadmisi teatud sündmuste maagilisest tähendusest.
Sissepääs 20 eurot. Registreerida e-aadressil: [email protected]
või meldida telefonil 53 85 37 87
Kolmapäeval, 14. veebruaril kell 18.00-21.00 Võru Kultuurimajas “Kannel” Liiva 13.
Ka Põlva rahvas on teretulnud.
Sissepääs 12 eurot.
Neljapäeval, 15. veebruaril kell 18-21 Viljandis restorani Sahara peosaalis Posti 6.
Sissepääs 12 eurot.
Reedel, 16. veebruaril kell 18-21 Raasiku Rahvamajas Tallinna mnt 21.
Erakorraline üritus. Helilooja Toivo Kurmeti 75. sünniaastapäeva tähistamine Harjumaal.
Mälestatakse tema muusikalise ande suurust. Esitatakse ka seni avalikkusele tundmatut Kurmeti loomingut.
Näidatakse katkendit režissöör Jüri Lina filmist “Meloodiate lummuses”, mis annab ülevaate kaunite viiside meistri elust ja loomingust. Filmis kõlavad tema kõige ilusamad lood. Jüri meenutab oma kokkupuutumisi Toivoga. Rohkesti esitatakse tema muusikat. Teiste hulgas esineb ansambel Elurõõm. Sissepääs tasuta.
Müügil on rikkalikus valikus Kurmeti CD-plaate, DVD ja romaan, mille peategelase prototüüp on osaliselt Toivo Kurmet.
Laupäeval, 17. veebruaril kell 12-15 Paides Järvamaa Keskraamatukogus Lai 33, kolmas korrus.
Sissepääs 12 eurot.
Pühapäeval, 18. veebruaril kell 16-19 Rakvere Gustavi majas Pikk 28.
Sissepääs 12 eurot.
Esmaspäeval, 19. veebruaril kell 18-21 Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis Tallinna mnt 17.
Sissepääs 12 eurot.
Teisipäeval, 20. veebruaril kell 18-21 Pärnus hotelli Strand suures saalis Tammsaare pst 35.
Sissepääs 15 eurot.
Kolmapäeval, 21. veebruaril kell 18-21 Tallinnas Rävala pst 8 suures saalis.
Sissepääs 17 eurot.
On eelistatud need loengulised, kes oma osalemise eelnevalt meldivad aadressil
[email protected]
Tere tulemast!
Allikas: https://jyrilina.com/eesti/loengud/
