Autor: Reza Javadi
Joe Bideni administratsiooni meeletu püüdlus veenda Saudi Araabiat normaliseerima suhteid Iisraeli režiimiga on osutunud mõttetuks, eriti pärast Pärsia lahe piirkonda haaranud diplomaatia hoogu.
Hoolimata USA ametnike kõrgetasemelistest visiitidest Araabia kuningriiki viimastel kuudel, sealhulgas USA välisministri Antony Blinkeni kohtumisest Saudi Araabia kroonprintsi Mohammad bin Salmaniga eelmisel kuul Jeddas, ei ole USA-l õnnestunud saada oma araabia liitlastelt mingeid tagatisi.
Blinkeni visiit Saudi Araabiasse juuni alguses lõppes tulemusteta, hoolimata kõrgete panustega ringreisi eel öeldud avaldusest , et Saudi-Iisraeli suhete normaliseerimine on USA valitsuse üks peamisi prioriteete.
USA välisminister mitte ainult ei saanud saudidelt sellel rindel mingit kindlust, vaid pidi möönma mõningaid olulisi piirkondlikke küsimusi.
Enne Saudi Araabiast lahkumist toimunud ühiskonverentsil Saudi välisministri prints Faisal bin Farhaniga kordas Blinken oma valitsuse otsust töötada Iisraeli ja Saudi Araabia normaliseerimise nimel, olles nähtavalt õnnetu ja pettunud.
Blinkenile pani bin Farhan aga kirbu kõrva, öeldes, et “suhete normaliseerimisest Iisraeliga on vähe kasu, ilma et palestiinlased saaksid rahu saavutada.”
USA välisministri visiit Saudi Araabiasse toimus USA riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani eraldi visiidil maikuus Araabia riiki, kes samuti ei suutnud veenda saude Iisraeli režiimiga kompromisse tegema.
Mõlema visiidi tulemus sarnanes president Joe Bideni eelmisel aastal toimunud visiidiga kuningriiki, kui tal ei õnnestunud Venemaa-vastaste sanktsioonide taustal bin Salmanit veenda naftatootmist suurendama maailmahindade alandamiseks.
Bideni jõupingutused ebaõnnestusid, kui saudid teatasid oktoobris, et nad vähendavad naftatootmist. See samm pimestas Ameerika ametnikke ja tugevdas kasvavaid spekulatsioone, et Lääne-Aasia ei järgi enam USA joont.
Ajakirjas Responsible Statecraft avaldatud artiklis kritiseeris Daniel Larison USA jõupingutusi normaliseerida olukord Lääne-Aasias ja ütles, et see on endiselt “pikk võimalus” ja et “USA-l pole mingit mõjuvat põhjust seada see oma diplomaatilise tegevuse keskmesse”
Ta ütles, et tehing saudidega tuleb Ameerika arvelt, kuna Saudi Araabia hind normaliseerimise eest on väidetavalt sisaldanud USA julgeolekukohustust saudidele ja Washingtoni toetust kuningriigi tuumaprogrammile, märkides, et hind oleks raske.
Samal ajal, isegi kui Bideni valitsuskabinet võitleb Saudi Araabia julgeolekugarantiidega, seisaks uuel tuumaleppel Riyadhiga USA järsult lõhenenud Kongressi ees veel üks takistus, kus mõned Bideni partei prominentsed liikmed hääletaksid tõenäoliselt selle vastu.
“Viimane asi, mida USA vajab, on järjekordne julgeolekukohustus piirkonnas, kus ta on juba raisanud tuhandeid elusid ja triljoneid dollareid tarbetutesse sõdadesse. Julgeolekugarantii saudidele julgustaks peaaegu kindlasti nende valitsust hoolimatumale ja provokatiivsemale käitumisele,” seisis New York Timesi raportis.
Ajakirjas The Hill avaldatud artiklis ütles Jon Hoffman, et USA suuremad julgeolekukohustused tugevdavad veelgi USA toetust Lähis-Ida piirkondliku ebastabiilsuse aluseks olevatele allikatele.
Ühes teises artiklis ajakirjas The National Interest kirjutas Hoffman, et Abrahami kokkulepped – mis hõlmasid mitmeid ühiseid normaliseerimisavaldusi Iisraeli, Araabia Ühendemiraatide (AÜE) ja Bahreini vahel ning mida hiljem laiendati, hõlmates Maroko ja Sudaani – „jätkavad esindavad ülalt alla suunatud piirkondlikku korda, mille eesmärk on tekitada ebastabiilsust, mitte rahu.
USA endise presidendi Donald Trumpi toetatud normaliseerimislepped ja praeguse administratsiooni kirglikud jõupingutused on kõik mõeldud palestiinlaste ignoreerimiseks ja Iisraeli režiimile vaba pääsu võimaldamiseks okupeeritud aladel kuritegelikuks tegevuseks.
Mondoweissi uudisteveebisaidil avaldatud raport kirjeldas USA vahendatud Saudi-Iisraeli normaliseerimislepingu võimalusi lähitulevikus “mikroskoopiliselt õhukeseks”.
Tasub mainida, et Saudi Araabia näib olevat vastumeelne Iisraeli normaliseerimisele ja suhtub ettevaatlikult kõigisse avalikesse sammudesse, mida võiks pidada normaliseerimisaktiks.
Uudisteagentuur Axios tsiteeris Iisraeli ametnikke ja lääne diplomaate, kes olid sellest probleemist otseselt teadlikud, öeldes, et Saudi Araabia ei ole seni allkirjastanud dokumenti, mis kohustub lubama Iisraelil osaleda tulevasel septembris toimuval UNESCO kohtumisel, andes märku kuningriigi vastumeelsusest lubada Iisraeli režiimi esindajatel külastada kuningriiki esimest korda.
Kriitilisel ajal, mil Biden taotleb tagasivalimist, on USA valitsus jäänud piinlikusse seisu Saudi Araabia sidemete tugevdamise pärast Iraani ja Süüriaga ning selle edasise gravitatsiooni pärast Hiina poole.
Bideni administratsiooni tõuge Saudi-Iisraeli normaliseerimiseks peegeldab sise- ja rahvusvahelise poliitika valesti mõistmist.
Hiina vahendatud Saudi-Iraani lähenemine ja muud sarnased arengud, mis näitavad integratsiooni Lääne-Aasias, on tugevdanud mitmepolaarset maailma, trotsides USA hegemooniat.
Selle uue “süstemaatilise korra” all USA mõju kahaneb ja kiiresti on tekkimas uus “külalaadne kord”, kus mitmed piirkondlikud koalitsioonid hoiavad maailmas jõudude tasakaalu.
Reza Javadi on Ph.D. Teherani ülikooli briti uuringute kandidaat.
Press TV
