Acapulcos toimuva sõnum peaks olema: “Mitte kuskil pole ohutu! Nad jõuavad ükskõik kuhu meid hävitama ja oma agendat teostama!”
Mis on toimuva jumalik mõõde? Teadvustada, et põgeneda pole mõtet. Mingil hetkel propageerisid ka minu silmis seni tugevaimad indiviidid, et tuleb Eestist lahkuda.
Mina seda teha ei saaks. Olen erinevates isiklikes probleemides läinud põgenemise teed ja kõik, mis lahendamata otsib meid uuesti üles, mõnikord päris loomingulisel, ootamatul moel.
Me oleme ühenduses Loojaga, kes kuidas seda väge nimetab, polegi oluline. See ühendus annab meile piiritu menüü luua. Jah, tänane väljakutse on ületada massi poolt loodav barjäär, mis koosneb propaganda programmeeringute abil loodud hirmudest, lõhestumistest (ka inimeste endi sees), valudest, kannatustest jne.
Oleme jõudnud meistriklassi ja siin polegi lihtne. “Kertu, kas elu ongi valu, vaev ja kannatused?” Me võime elu vaadata küll nii, aga see on meie valik… vaadata nii. Mina soovitan neid väljakutseid näha kui komplimente oma väele. Jah, olemegi suuremad kui me arvame. Kas mugavustsoonis vegeteerides me teaksime oma tegelikku võimekust? Kindlasti mitte.
Hingede jaoks on see siin vaid mäng, lavastus, täpsemalt lavastuste kogum. Püsige oma rollides, omas joondumuses ja iga lavastuse viimane vaatus saab olema liigutavalt ilus. Õnnelikud lõpud mistahes olukordades on võimalikud kui eemaldame hirmud, destruktiivse loomise, usaldame lavastajat ja kuni oleme joondumuses usaldab lavastaja ka meid ehk meil on ruum improvisatsiooniks. Loome midagi ägedat, positiivset, isegi kui parasjagu on käsil tükk, mis nii väga ei sümpatiseeri.
Usalda oma teekonda, Sa oled hoitud!
