Nädala ülevaade Strasbourgist: 1) Euroopa Liidu poliitika Hiina suunas ja Macroni mõttevälgatused; 2) Ukraina laste küüditamised ja vahistamismäärus; 3) Toredad rohepöörde eelnõud, mille vastu ainult ma ise hääletasin; Mõnusat kevadet!
Kolmapäeva hommikul arutati Euroopa Parlamendis venelaste poolt küüditatud Ukraina laste teemal ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärusest V. Putini suhtes. Kõnelesin meie poliitgrupi nimel Identiteet ja Demokraatia.
Hiljem peale debatti tuli ka Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova ütlema, et tõstatavad selle minu poolt esitatud ettepaneku sanktsioneerimaks neid riike, kes ei täida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärust (näiteks Lõuna-Aafrika Vabariik).
Teisipäeva hommikul oli peamine debatt Euroopa Liidu poliitikast Hiina suhtes. Oma arvamusi avaldasid nii von der Leyen kui ka Joseph Borrell. See debatt tulenes just äsjasest Emmanuel Macroni ja Ursula von der Leyeni visiidist Hiina, kus Macron lausus, et Euroopa ei peaks olema Ameerika Ühendriikide “ripats” ning et Euroopa Liit peab olema strateegiline autonoomia. Seda väljendit on tihti kasutatud rõhutamaks vajadust saada Euroopa Liit just kui sõltumatuks tegutsejaks globaalselt.
Kõlab esmapilgul isegi ehk kauni plaanina, kuid utoopiline. Utoopiline, sest samal ajal ei taha Euroopa riigid piisavalt investeerida oma kaitsevõimesse ning vaatavad vaid USA ja NATO poole. Samuti ei taheta aru saada, et majanduslikku konkurentsivõimet hävitab ebarealistlik “rohepööre”, mis ei jäta just eriti palju ruumi unistamaks “strateegilisest autonoomiast”. Seda ma ka ütlesin oma kõnes.
