Iraani, Venemaa, Hiina ja Pakistani välisministrid pidasid 13.aprillil Usbekistani linnas Samarkandis, Afganistani naabrite neljanda regionaalse kohtumise kõrvalt neljapoolseid kõnelusi, kus arutati erinevaid Afganistaniga seotud probleeme ja muresid.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov, Hiina välisminister Qin Gang, Iraani välisminister Hossein-Amir Abdollahian ja Pakistani välisminister Rabbani Khar jäid enne kinnise kohtumise jätkamist koos pildile, teatas Venemaa uudisteagentuur TASS.
Pärast kohtumist ütles Amir-Abdollahian, et tema ja teised diplomaadid arutasid paljusid Afganistani puudutavaid küsimusi, sealhulgas hiljutist äärmuslaste aktiivsuse tõusu, USA sanktsioonide põhjustatud probleeme, Afganistani rahva viletsaid elutingimusi ja Afganistani põgenikud Iraani ja teistesse riikidesse.
Iraani välisminister rõhutas riigist pärit narkokaubanduse vastu võitlemise tähtsust ja Talibani valitsuse vastutust selles valdkonnas.
Samuti kritiseeris ta teravalt naiste hariduse jätkuvat keeldu riigis – mida Iraan on korduvalt nimetanud ajutise valitsuse tunnustamise tingimuseks.
Sellega seoses arutasid diplomaadid samme, et saavutada poliitiline lahendus, mis hõlmab kaasavat valitsust, mida Peking on samuti järjekindlalt kutsunud Afganistani Islami Emiraati (IEA) ellu viima.
Samuti arutati võimalusi humanitaar- ja sotsiaalmajanduslike tingimuste stabiliseerimiseks riigis – eelkõige “piirkondliku majandusintegratsiooni arendamise ning transpordi- ja energiaprojektide elluviimise kaudu Kabuli osalusel”, teatas TASS.
Valge Maja andis märku, et oleks pidanud varem andma häirekella ohtude eest, et Afganistani valitsus võib sõja lõppedes kokku kukkuda ja süüdistas USA kaootilises lahkumises osaliselt president Trumpi puudulikku ettevalmistust https://t.co /aMrZ4G8jaN
— The Wall Street Journal (@WSJ), 6.aprill 2023
Pärast kohtumist avaldatud ühisavalduses väljendasid ministrid toetust “Afganistani juhtimise, Afganistani omavastutuse” põhimõttele seoses Afganistani poliitilise sihikindluse ja arenguteega, teatas Iraani poolametlik uudisteagentuur Tasnim.
Afganistan on praegu silmitsi tõsise majandusliku ja humanitaarolukorraga, mis on tingitud Washingtoni otsusest külmutada 2021.aastal riigi välisreservid miljardite dollarite ulatuses. See viis riigi ägedasse kriisi, arvestades, et keskpangal puuduvad ressursid, et võidelda kõrge inflatsiooni ja toiduga kindlustamatusega – mis on muutunud ohjeldamatuks. Riik on seisnud silmitsi ka suurenenud äärmusliku ohuga selliste rühmituste nagu ISIS-K rünnakute tõttu. Moskva on süüdistanud USA-d ISIS-K tegevuse õhutamises Afganistanis.
