Süüria president Bashar al-Assad viibib neljapäeval Teheranis haruldase riigi pärast kaastundeavalduse raames seoses president Ebrahim Raisi surmaga helikopteriõnnetuses selle kuu alguses.
Assad kohtus Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei ja Islamivabariigi presidendi kohusetäitja Mohammad Mokhberiga. Assad avaldas kaastunnet ka välisminister Hossein Amirabdollahiani ja teiste ametnike surma puhul, kes langesid 19. mai lennuõnnetuses Aserbaidžaani lähedal asuvas mägises piirkonnas.
Reis toimub ka Gaza sõja taustal, samuti igapäevane tulevahetus Iisraeli ja Hezbolllah’ vahel, samuti keset hiljutisi Iisraeli rünnakuid Süüriale. Ajatolla Khamenei tervitas Süüriat kui “vastupanu” keskset kohta. Ta ütles Süüria presidendile: “Süüria eriline positsioon piirkonnas eristub selle identiteedi tõttu ja seda olulist omadust tuleb säilitada.”
“See identiteet on alati aidanud kaasa Süüria rahvuslikule ühtsusele,” lisas ta, kirjeldades, et Damaskuse vastupanu Lääne hegemooniale võltsis algselt Assadi isa, varalahkunud Hafez. Khamenei ütles: “Igaüks peaks nägema Süüria valitsuse erilist privileegi, see tähendab vastupanu, oma silme ees.”
Riigimeedia andmetel rääkis Iraani kõrgeim juht Lääne-Pärsia lahe-Iisraeli jõupingutustest Süüria valitsuse kukutamiseks viimasel kümnendil:
Ajatolla Khamenei ütles, et läänlased ja nende akolüüdid piirkonnas üritasid Süüria poliitilist süsteemi kukutada ja eemaldada selle piirkondlikest võrranditest sõja kaudu, mida nad riigi vastu pidasid, kuid see neil ei õnnestunud.
“Nüüd tahavad nad kasutada teisi meetodeid, sealhulgas lubadusi, mida nad kunagi ei täida, et viia Süüria piirkondlikest võrranditest välja,” lisas ta.
Nende praeguste meetodite hulka kuuluvad sanktsioonid, mille eesmärk on nälgida ja lämmatada Süüriat ja selle elanikkonda, samuti USA jätkuv okupatsioon Süüria kirdeosas, kus asuvad riigi elutähtsad nafta- ja gaasivarud. Bagdadi, Teherani, Damaskuse ja Moskva ametnikud on pikka aega süüdistanud Washingtoni Süüria loodusvarade rüüstamises.
Kuigi Damaskus ja Teheran ei ole religioosselt joondatud (Iraan on šiiitide religioosne riik, samas kui Süürial on suures osas baathistlik ilmalik identiteet), on nad alates 2011. aastast loonud sügavamaid sidemeid. Siis hakkasid Lääne- ja Pärsia lahe riigid valama tohutuid relva- ja rahavarusid džihaadi mässuliste jõududele ulatuslikus varjatud kampaanias Assadi kukutamiseks.
Lääne toetatud mässulistest tulid ISIS, Süüria al-Qaeda ja hulk sunniitide terrorirühmitusi. Iisrael toetas varjatult ka seda sunniitide terrorimässu, mille eesmärk oli “Iraani mõju” ja niinimetatud “šiiitide telje” tagasipööramine.
Vastuseks sellele süvendas Iraan Assadi valitsuse kutsel oma sõjalist kohalolekut kogu Süürias. 2015. aastal sekkus Venemaa ka Süüria valitsuse liitlasena ja tema palvel. See on osa “vastupanust”, millest räägivad Iraani juhid, kelle hulka kuulub ka Liibanoni Hezbollah.
Kui Süüria, Iraan, Venemaa ja Hezbollah ei astu vastu Lääne ja Pärsia lahe režiimi muutmise jõupingutustele, on suur tõenäosus, et al-Qaeda joondatud üksus oleks täna Damaskuse kontrolli all. See võib olla paljude jaoks ebamugav tõde, kuid sellegipoolest on see ajalooline fakt.
