Avaleht Esileht Iraan sai garantii USA kohustuste kohta külmutatud varade osas

Iraan sai garantii USA kohustuste kohta külmutatud varade osas

USA esindaja Ilhan Omar (D-MN) (L) kõneleb parlamendi spiikri Nancy Pelosi (D-CA) meeleavaldusel koos kaasdemokraatidega, enne kui hääletab HR 1 ehk rahvaseaduse üle USA idatreppidel Kapitooliumis 08. märtsil 2019 Washingtonis.  (AFP foto)

 Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Nasser Kan’ani.

Iraani välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on Teheran saanud vajaliku tagatise, et USA on võtnud kohustuse täita hiljutist kokkulepet vangide vahetamiseks ja Iraani külmutatud varade vabastamiseks välismaal.

Esmaspäeval iganädalasel pressikonverentsil ütles Nasser Kan’ani: “Läbirääkimised kestsid peaaegu kaks aastat ning vangide ja Iraani finantsallikate vabastamise protsess toimub saavutatud kokkuleppe raames.”

“USA on andnud garantii selle kokkuleppe elluviimiseks,” lisas ta.

Ta rõhutas, et Iraanil on lepingu kohaselt “täielik juurdepääs oma allikatele … ja ta saab osta kõiki kaupu ja seda, mida ta vajab, ja ülejäänud osa muudetakse hoiuseks, mille eest makstakse intressimäära.”

Kan’ani märkis, et kõnelused Iraani varade külmutamise üle ei ole otseselt seotud läbirääkimistega, mille eesmärk on taaselustada 2015. aasta tuumalepe, kuid rõhutas, et “probleemid võivad üksteist mõjutada”.

Pressiesindaja kordas Iraani kohustust jätkata kõnelusi, mille eesmärk on kõrvaldada Iraani-vastased sanktsioonid ja taastada Iraani rahva õigused.

USA loobus endise presidendi Donald Trumpi juhtimisel 2015. aasta kokkuleppest, mida ametlikult tuntakse ühise laiaulatusliku tegevuskava (JCPOA) nime all, 2018. aasta mais ja ennistas kokkuleppega tühistatud sanktsioonid.

Läbirääkimised kokkuleppe päästmiseks algasid Viinis 2021. aasta aprillis, kuid pärast seda, kui Joe Biden sai Trumpi järglaseks, eesmärgiga uurida Washingtoni tõsidust leppega taasliitmisel ja Iraani-vastaste sanktsioonide tühistamisel.

Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele põhjustas USA otsustusvõimetus ja venitamine maratonikõnelustel mitmeid katkestusi.

Oma sõnavõtus teatas Kan’ani, et Iraani välisminister Hossein Amir-Abdollahian sõidab peagi Saudi Araabiasse oma Saudi kolleegi ja kuningriigi kõrgete ametnike kutsel.

Ta märkis, et pooled arutavad kahepoolseid suhteid ning uusimaid piirkondlikke ja rahvusvahelisi arenguid.

Selle põhjuseks on asjaolu, et Riyadh ja Teheran normaliseerisid oma diplomaatilised suhted Hiina vahendatud lepingu alusel selle aasta alguses.

Saudi Araabia katkestas suhted Iraaniga 2016. aastal pärast seda, kui tema saatkonda Teheranis ja konsulaati Mashhadis rünnati šiia vaimuliku šeik Nimr al-Nimri hukkamise üle toimunud protestide ajal.

Kaks riiki kirjutasid märtsis alla normaliseerimislepingule, mille alusel nad kohustusid lõpetama seitse aastat kestnud lõhe.

“Iraani eksperdid reisivad veetüli tõttu Afganistani”

Kana’ani ütles, et Iraani ekspertide ja ametnike delegatsioon külastas esimest korda enam kui viie aastakümne jooksul Afganistanis Deh Rawoodi veemõõtmisjaama, et kontrollida Kabuli väidet veepuuduse kohta.

Iraan ja Afganistan on  vaidluses Hirmandi veevarustuse üle, mis tõuseb Kabulist läänes Hindukuši mägedes ja voolab kaarekujuliselt edelasse, kuni suubub Hamouni märgaladele, mis asuvad Iraanis, Sistani ja Baluchestani provintsis.

Islamivabariik väidab, et Afganistan blokeerib veevoolu, kuid Talibani administratsioon väidab, et Iraani voolamiseks pole piisavalt vett.

Kan’ani märkis, et delegatsioon on Iraani naasnud ja nende aruandeid visiidi kohta vaadatakse läbi.

Pärast enam kui sajandit kestnud lõhesid allkirjastasid kaks riiki 1973. aastal lepingu, millega kehtestati vahendid nende jõe kasutamise reguleerimiseks.

Iraan peab saama Hirmandilt igal aastal 820 miljonit kuupmeetrit lepingu alusel, mida Afganistan on nii kirjas kui ka mõttes jämedalt rikkunud, seades ohtu paljude iraanlaste elud, kes sõltuvad Hamouni märgaladest joogivee, põllumajanduse ja kalapüügi osas.


Press TV 

Exit mobile version