Autor: Ali Ghorban Bagheri
USA vägede kohalolek Iraagis on ebasoovitav ja Iraak on teatanud, et nad ei jää ükskõikseks Ameerika agressiooni ja sekkumise suhtes araabia riigi siseasjadesse, ütles prominentne Iraagi analüütik.
Iraagis tegutsev poliitikakommentaator Qasim al-Aboudi kirjeldas esmaspäeval Press TV veebisaidile antud intervjuus USA ähvardusi Iraagi vastupanurühmitustele ja nende võimalikke tagajärgi.
“Pole kahtlust, et Ameerika vägede kohalolek (Iraagis) on ebasoovitav. Sellel on riigi jaoks palju poliitilisi ja geopoliitilisi tagajärgi,” kinnitas ta, viidates kasvavatele üleskutsetele USA tagandamiseks.
Varem sel nädalal viitas Iraagi meedia kohalikele allikatele, et USA kavatseb võtta sihikule Iraagi juhtivad vastupanuliidrid, sealhulgas Akram Abbas al-Ka’abi, kes juhib Araabia riigis vastupanuliikumist Harakat Hezbollah al-Nujaba (HHN).
Sabereen Newsi avaldatud raportis öeldakse, et USA suursaadik Iraagis Alina Romanowski on teavitanud mõningaid Iraagi erakondi võimalusest, et USA võtab sihikule Iraagi vastupanurühmituste juhte.
Nujaba ja teised Iraagi vastupanurühmitused on korduvalt nõudnud USA juhitud välisvägede tõrjumist Araabia riigist ning aastatepikkuse sõjalise okupatsiooni ja allutamise lõpetamist.
Veebruaris teatas Al-Kaabi, et Bagdadi ja Washingtoni vahel pole sõprust ning Ameerika okupatsiooniväed ei tohi mingil ettekäändel Iraagis viibida.
“USA on vaenlane ja jääb vaenlaseks. Me ei aktsepteeri Ameerika vägede, sealhulgas nõustajate, tehnikute ja lahingujõudude meie riigis viibimist. Meil ei ole muud seisukohta ja me ei muuda seda iial,” tsiteeris ta toona.
Vastupanu on tõusnud eriti alates 2020. aasta jaanuarist, kui USA droonilöök viis Iraani kõrgeima terrorismivastase komandöri kindralleitnant Qassem Soleimani ja Iraagi Hashd al-Shabi asejuhi Abu Mahdi al-Muhandise mõrvamiseni.
Pärast nende mõrva, millega USA toonane president Donald Trump uhkustas, võttis Iraagi parlament vastu ühehäälse resolutsiooni, mis nõudis USA vägede Iraagist väljasaatmist.
Al-Aboudi ütles, et praegune parlament peaks resolutsiooni ellu viima, põhjendades viivitamist nii USA Bagdadi saatkonna kui ka mõne araabia riigi survega.
Ta viitas ka Iraagi vastupanurühmituste deklaratsioonile, et nad ei jäta tähelepanuta Ameerika avatud agressiooni ja sekkumist Iraagi siseasjadesse, sealhulgas sõjaväebaaside, lahingujõudude, spioonidroonide ja muu USA saatkonna hävitava tegevuse jätkumisele.
Iraagi vastupanukoordinatsioonikomitee esitas laupäeval Bagdadi Muhammad Shiaa al-Sudani valitsusele ultimaatumi, nõudes kiiret tegutsemist riigis USA rikkumiste suhtes.
Komitee teatas avalduses, et on ajutiselt peatanud oma sõjalised operatsioonid USA sõjalise kohaloleku vastu Iraagis, kuid seda ei tohiks valesti tõlgendada kui USA vägede jätkuva kohaloleku aktsepteerimist, mida me peame ebaseaduslikuks ja põhiseadusevastaseks.
Seejärel mõisteti hukka USA sekkumine Iraagi asjadesse, Iraagi suveräänsuse räiged rikkumised ning USA sõjaväebaaside ja lahingujõudude jätkuva kohaloleku kahjulikud tagajärjed, samuti pahede levik, moraalsed kõrvalekalded ja Iraagi kultuurilise identiteedi õõnestamine.
Iraagi analüütik kiirustas lisama, et Iraagi vastupanu koordineerimiskomitee on andnud valitsusele pinnase välisvägede väljasaatmiseks, kuid “näib, et Ameerika saatkond ja mõned sellega seotud “elemendid” riigis ei ole seda mõistnud või on valesti aru saanud ja vaikivad”.
Ta ütles, et USA suursaadiku ähvarduse eesmärk on juhtida tähelepanu kõrvale erinevatelt probleemidelt, millega Washingtoni juhitud jõud kogu Lääne-Aasia regioonis silmitsi seisavad, keset vastupanuliikumiste tugevnemist.
Al-Aboudi märkis, et USA saatkond ja selle allasutused püüavad elavdada sõjalist tegevust araabia riigis, õhutades vastupanurühmitusi, et pikendada oma kohalolekut riigis Washingtoni huvide kaitsmise ettekäändel selles piirkonnas.