Edumeelne tuumariik loperdab juba nii vingelt, et see on ainult aja küsimus, millal kõik hakkab üle võlli käima. Kui pöörded üles võetakse, hakkavad illusioonid purunema – alates igasugusest “kaitsetahtest” kuni äriprojektini nimega NATO.
Kui asi lõpuks väga tuliseks läheb, pole Eesti rahval tegelikult põhjust isegi nuriseda. Elu on näidanud, et umbes 70% inimestest on seda kõike soovinud – elanud kaasa sõjale kirega, toetanud, lippe vardasse toppinud ja igal võimalikul moel aplodeerinud.
See ongi reaalne seis. Kui Eesti peaks kiviaega viidama ja toidukaart jääb ainsaks ellujäämise vahendiks, siis äkki see paneb lõpuks mõtlema. Ma südamest loodan, et see hetk tuleb.
Olen juba peaaegu kolm aastat öelnud: mida külvad, seda lõikad. Me oleme külvanud ikka roppu moodi. Nüüd jääb vaid küsimus – kes siis lõikama hakkab? Jäägu see igaühe otsustada.
- aasta lõpuks võib Eestisse jääda veel vaid pensionärid, käputäis kangeid ja muidugi kilavate silmadega sõjardid. Ma loodan, et ma eksin rängalt, aga väljavaated nimega “Eesti” näivad võtmas suunda lõpulavastusele, mida on juba täna “nauditav” jälgida.
Samas, suures plaanis võib-olla ongi seda kõike vaja. Seega, kõik on suurepärane!
Jõudu.
/Indrek Pähnapuu, ERE/ allikas Facebook
