India välisminister ütleb, et Kanada on tema riigi “suurim probleem”, kui tegemist on sikhide separatismiga.
RCMP esitas 3. mail kolmele India kodanikule süüdistuse sikhi aktivisti Hardeep Singh Nijjari surmas, kes tulistati surnuks eelmise aasta juunis, kui ta lahkus Surrey templist B.C.
Tema surm vallandas protestide ja meeleavalduste laine India diplomaatide vastu Kanadas, eriti pärast seda, kui peaminister Justin Trudeau süüdistas New Delhit mõrvas osalemise eest.
Samuti süüdistas ta Kanada poliitikuid mitmesugustes triipudes valimismõju andmises inimestele, kes soovivad raiuda Indiast eraldi asuvat sikhide kodumaad, mida nimetatakse Khalistaniks.
Hr Jaishankar tegi kommentaarid laupäeval üritusel idapoolses Bhubaneswari linnas intellektuaalide foorumil.
Üks osaleja küsis hr Jaishankarilt, kas sellised riigid nagu USA ja Kanada soovivad Indiaga koostööd teha, lubades samal ajal inimestel toetada sealset separatistlikku liikumist, mida New Delhi peab põhiseadusega vastuolus olevaks. Teine osaleja küsis eelmise reede vahistamiste kohta ja hr Jaishankar vastas mõlemale küsimusele.
“See pole niivõrd probleem USA-s, meie suurim probleem on praegu Kanadas,” ütles hr Jaishankar, lisades, et nii valitsevad liberaalid kui ka teised parteid “on andnud sellisele äärmuslusele, separatismismile, vägivalla pooldajatele sõnavabaduse nimel teatud legitiimsuse”.
Hr Jaishankar ütles, et on küsinud välisminister Mélanie Jolylt “rünnakute või ähvarduste” kohta India diplomaatilistele esindustele ja töötajatele Kanadas.
“Ma ütlen välisministrile (Jolyle), öeldes: “Oletame, et see juhtus teiega. Kui see oleks teie diplomaat, teie saatkond, teie lipp, kuidas te reageeriksite?” Seega peame hoidma oma positsiooni tugevana,” ütles ta.
Hr Jaishankar kordas oma ministeeriumi nõudmist, et Ottawa lubab kuritegelikel elementidel Kanadas tegutseda ja olla seotud sikhide separatistidega.
“Keegi võis olla arreteeritud; Politsei võis teha uurimise. Kuid fakt on see, et (a) ganglandi inimeste arv, (a) Punjabist pärit organiseeritud kuritegevusega seotud inimeste arv on Kanadas teretulnud,” ütles ta.
New Delhi tõstatas sama mure nädal enne seda, kui Trudeau teatas, et Indiat kahtlustatakse seotuses hr Nijjari surmaga eelmise aasta septembris. Trudeau kohtumise ettelugemisel India peaministri Narendra Modiga oli hr Jaishankari ministeerium välja toonud “(Khalistani separatismi) jõudude seose organiseeritud kuritegevuse, narkosündikaatide ja inimkaubandusega”.
Kuid Ottawa on korduvalt rõhutanud, et India ei ole tõestanud, et inimesed, keda ta terrorismis süüdistab, on tegelikult teinud midagi, mis vastab Kanada kriminaalkoodeksi künnisele.
Veebruaris ütles Kanada kõrge välisteenistuse bürokraat parlamendiliikmetele, et Kanada ametnikud on pakkunud oma India kolleegidele õigusriigi teemal “seminare”, sest India terrorismi määratlus “ei ole meie õigussüsteemis alati arvutatav”.
Oma laupäevastes märkustes ütles hr Jaishankar ka, et Khalistani eraldamise üleskutsetele “tuleb tagasilöök”, kuid ta ei täpsustanud, kust see võib tulla.
“See ei ole enam maailm, mis kulgeb ühesuunalise tänavana,” ütles ta. “Tuleb reaktsioon; teised astuvad samme või astuvad sellele vastu.”
India kõrge komisjon Ottawas ei vastanud kohe, kui küsiti, kas Jaishankar viitas Indiast või mitteriiklike elementide tagasitõrjumisele.
Ka proua Joly büroo ei vastanud kohe, kui temalt kommentaari küsiti. Proua Joly on varem öelnud, et soovib Indiaga eraviisiliselt diplomaatiat läbi viia.
