Esmaspäevasel hääletusel võttis ÜRO Julgeolekunõukogu esimest korda vastu resolutsiooni, milles nõutakse Gazas viivitamatut relvarahu. Selle esitasid nõukogu mittealalised liikmed ja neliteist riiki toetasid resolutsiooni, samas kui USA jäi erapooletuks.
Resolutsioonis “nõutakse viivitamatut relvarahu ramadaanikuuks, mida austavad kõik osapooled, mis viib püsiva püsiva püsiva relvarahuni ning nõutakse ka kõigi pantvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist”.
Väidetavalt oli keel hoolikalt välja töötatud, et vältida Washingtoni vetot, mis leidis aset mitmel varasemal relvarahuhääletusel. USA on siiani vetostanud vähemalt neli eelmist eelnõud. Kuid eelmisel reedel panid Venemaa ja Hiina veto resolutsiooni projektile, kuna nad süüdistasid, et keel lubas Iisraelile sisuliselt rohelist tuld Rafahisse minekuks.
Esmaspäevase resolutsiooni esitasid järgmised julgeolekunõukogu mittealalised liikmed: Alžeeria, Ecuador, Guyana, Jaapan, Malta, Mosambiik, Sierra Leone, Sloveenia, Lõuna-Korea ja Šveits. Samuti väljendas nõukogu muret “katastroofilise humanitaarolukorra pärast Gaza sektoris” ning mõistis hukka terroriaktid ja pantvangide võtmise, kuid ei suutnud Hamasi nimepidi tuvastada.
Küsimuse kohta USA vastuolulisest sammust mitte vetostada seda, kuigi Bideni administraator soovis näha konkreetset keelt, mis Hamasi hukka mõistaks, kirjutab Al Jazeera:
Seekord lasi USA sellel mööda minna; nad pidasid selle üle läbirääkimisi, püüdsid seda natuke muuta ja nad ei olnud rahul asjaoluga, et see ei mõistnud Hamasi hukka.
Kaks diplomaatilist allikat ütlesid, et enne hääletust esitas USA oma muudatusettepaneku, et hamasi hukka mõista, kuid nad otsustasid seda mitte teha.
See näitab, et Bideni administratsioon leiab end üha enam kaitsepositsioonil seoses Iisraeli kasvava rahvusvahelise isolatsiooniga pärast seda, kui teatatud palestiinlaste hukkunute arv on tõusnud tublisti üle 30 000.
Prantsuse suursaadik ÜRO juures Nicolas de Riviere tervitas resolutsiooni vastuvõtmist, näidates, et ÜRO Julgeolekunõukogu suudab “tegutseda ka siis, kui kõik selle liikmed teevad vajalikke jõupingutusi oma volituste täitmiseks”. Ta ütles istungil: “Julgeolekunõukogu vaikimine Gaza küsimuses on muutumas kõrvulukustavaks, nüüd on viimane aeg, et nõukogu aitaks lõpuks kaasa lahenduse leidmisele.”
Ka Hiina kasutas võimalust Washingtoni karistada: “Pärast korduvaid vetosid nõukogu tegevusele otsustasid Ameerika Ühendriigid lõpuks lõpetada nõukogu nõudmiste takistamise viivitamatu relvarahu järele. Kõigest sellest hoolimata püüdis USA ikkagi leida igasuguseid vabandusi ja esitas Hiina vastu süüdistusi,” ütles Hiina saadik Zhang Jun. Ja Venemaa ütles, et see on oluline “hääletus rahu poolt”.
Iisrael ei ole rahul, nähes selles ka näidet sellest, kuidas Bideni Valge Maja sisuliselt palestiinameelsete nõudmiste poole klammerdub. Esmaspäeva hilishommikul teatatakse laialdaselt, et peaminister Netanyahu on peatanud Iisraeli delegatsiooni kavandatud visiidi Washingtoni. Kahelt liitlaselt oodati, et nad arutaksid praeguseid pingeid, mis on seotud Rafahi maapealse rünnakuga Valges Majas.
“Delegatsioon, mis algselt sõitis USA-sse president Joe Bideni Valge Maja kutsel, pidi kohtuma USA ametnikega Iisraeli kavandatava sissetungi kohta Rafahi,” teatab piirkondlik meedia. Valge Maja ütles vastuseks, et on “väga pettunud, et iisraellased ei tule”, rõhutades samas, et USA ametlik poliitika Iisraeli suhtes ei ole ÜRO resolutsiooni vastuvõtmisest hoolimata muutunud.
Netanyahu büroo selgitas drastilist sammu nii: “USA taganes oma järjekindlast positsioonist julgeolekunõukogus, sidudes relvarahu pantvangide vabastamisega.”
