Karis andis teada, et tema ülesanne on tagada, et uued seadused oleks oma sisu poolest kookskõlas Põhiseadusega. Jah, nii ongi – just see on tema ülesanne.
Paraku, sellest, mis on nende seaduste sisu ja kas oma sisu poolest on need seadused kooskõlas Põhiseadusega, kas need üldse vastavad rahva tahtele, sellest polnud tal poolt sõnagi öelda. Kas tõesti oli see rahvas, kes tahtis maksude tõstmist, oma elujärje halvenemist!? Rääkides rahva tahtest pean aga esmaselt silmas abielu perverteerimise seadust.
Kogu Karise jutt ja kriitika oli seaduste vastuvõtmise vormilise külje – usaldushääletuste kohta. Et liiga sageli. Mitte aga seaduste sisu – seaduslikkuse ehk Põhiseadusele vastavuse kohta. Põhiseaduses pole silpigi Eestis homoabielust.
Näib, Karis püüdis olla avalikkuse ees kriitiline president, aga tema “kriitika” oli nii hambutu ja asjade olemusest mööda, et see “kriitika” tuleb kirjutada jutumärkidesse. See polnud kriitika, see oli katse jätta endast kriitilist muljet.
Karise “kriitiline” õhuliigutamine oli null-väärtusega, sest ta kuulutas ju kõik usaldushääletustega vastu võetud seadused välja. Karis võis ju midagi rääkida, aga reaalselt allus ta 100% koalitsiooni, esmaselt RE tahtele. Kui meie rahvas lootis, et Karis jätab abielu perverteerimise seaduse välja kuulutamata, siis pidi rahvas Karises sügavalt pettuma.
Olen minagi temas pettunud. Temast on saanud hr. Eikeegi.
/Harri Kingo/
