USA pöördub Euroopa poole, et Hiinat nõrgestada – Nexperia juhtum kui tõend majandussõjast
Viimastel päevadel on ülemaailmset majandusmaastikku raputanud sündmus: Hollandi valitsus on võtnud kontrolli alla Nijmegenis asuva pooljuhtide ettevõtte Nexperia (sellest kirjutasime siin) – samm, mis esmapilgul tundub riikliku julgeoleku meetmena. Kuid põhjalikum uurimine paljastab murettekitava tõe: USA tõmbab kulisside taga niite, et edendada oma geopoliitilisi huve ja nõrgestada Hiinat käimasolevas majandussõjas. Nexperia juhtum on selge näide sellest, kuidas Ameerika laiendab oma võimu Euroopa üle, et õõnestada oma Aasia rivaali.
Ettekääne: riigi julgeolek või USA huvid?
13. oktoobril 2025 sekkus Hollandi valitsus, mida toetas haruldane „kaupade kättesaadavuse seadus“ ja Amsterdami apellatsioonikohtu otsus. Ametlikult oli probleemiks „tõsised juhtimisalased puudujäägid“ ja oht, et tundlikud pooljuhttehnoloogiad lähevad Hiinale kaotsi. Kuid tegelikud põhjused peituvad sügavamal. Vaid mõni päev varem, 1. oktoobril 2025, oli USA laiendanud oma „üksuste nimekirja“, kehtestades Hiina ettevõtte Wingtech Technology tütarettevõttele Nexperiale ranged ekspordipiirangud. Hiljuti avaldatud kohtudokumentidest selgub, et USA oli nõudnud, et Nexperia asendaks oma Hiina juhtkonna, eriti tegevjuhi Zhang Xuezhengi, et saada erand. Seda nõudmist arutati kohtumisel Hollandiga 12. juunil 2025 – see on selge märk USA koordineeritud strateegiast.
Holland võis küll ametlikult ülevõtmise läbi viia, kuid surve tuli selgelt Washingtonist. Ilma USA ekspordipiirangute ja juhtkonna vahetuse nõudeta poleks Nexperia sattunud kriisi, mis õigustaks riigi sekkumist. Neid asjaolusid arvestades tundub Hollandi väide, et otsus oli puhtalt riiklikult motiveeritud, kaitseväitena.
Majandussõda Euroopa ohvritega
USA ja Hiina vaheline konflikt ei ole enam kaubandusvaidlus – see on ülemaailmne majandussõda, mida peetakse võtmetehnoloogiate, näiteks pooljuhtide, kontrolli pärast. Euroopa, eriti Holland kui ASML-i (maailma juhtiva kiibimasinate tootja) kodumaa, on risttules. Nexperia, kuigi asub Hollandis ja on osa Euroopa majandusest, on Hiina omandi tõttu USA sekkumiseks lihtne sihtmärk. Zhangi ametist kõrvaldamine ja ajutine ülevõtmine Hollandi poolt nõrgestab mitte ainult Nexperiat, vaid ka Wingtechi ja seega Hiina positsiooni ülemaailmses pooljuhtide tööstuses.
See sekkumine näitab, kuidas USA kasutab Euroopat malelauana oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Avaldades survet Euroopa ettevõtetele nagu Nexperia, sunnivad nad ELi riike Washingtoni poolele asuma – sageli oma majanduse kahjuks. 70% Nexperia tuludest Euroopas ja töökohad Nijmegenis ja Manchesteris on nüüd ohus, samal ajal kui USA tugevdab oma pooljuhtide tootmist (nt CHIPS-seaduse kaudu).
USA strateegia kriitika
USA meetodid pole mitte ainult agressiivsed, vaid ka silmakirjalikud. Kuigi nad õhutavad Euroopat Hiina mõjuvõimu vastu võitlema, eiravad nad omaenda tehnoloogiatööstuse sõltuvust globaalsetest tarneahelatest – sealhulgas neist, mida toetavad Hiina investeeringud. Surve Nexperiale juhtkonna asendamiseks põhineb ebamäärastel väidetel Zhangi “ebakorrapärase käitumise” kohta (nt vahvlite ostmine oma ettevõttelt), kuid need meetmed tunduvad ettekäändena Hiina kapitali strateegilistest sektoritest välja pigistamiseks.
Lisaks ohustab selline lähenemine Euroopa suveräänsust. Holland tegutses USA diktaadi all, selle asemel et leida iseseisev lahendus. Hiina vastus – Guangdongi Nexperia toodete ekspordikeeld – näitab, et see konflikt võib eskaleeruda, pannes Euroopa majanduslikku keerulisse olukorda.
Kokkuvõte: selge USA mõju
Tõendid on ülekaalukad: USA on 100% seotud. Selle ekspordipiirangud ja nõudmised juhtkonna vahetamiseks vallandasid Nexperia kriisi ja sundisid Hollandit sekkuma. See juhtum ei ole üksikjuhtum, vaid osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on kasutada Euroopat Hiina nõrgestamise vahendina. Samal ajal kui USA kindlustab oma tehnoloogilise domineerimise, ohverdab Euroopa oma majandusliku stabiilsuse – hinna, mida manner ei saa endale lubada. On aeg, et Euroopa taastaks oma iseseisvuse ja seista vastu Washingtoni diktaadile, enne kui majandussõda tekitab veelgi suuremat kahju.
