Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on teinud Austraaliale kõige otsesema ohu, hoiatades tagajärgede eest, kui Austraalia toetab Taiwani vastvalitud presidenti Lai Ching-tet (William Lai) ja tema valitsevat Demokraatlikku Progressiivset Parteid.
Canberrale tehtud avalduses hoiatas Hiina suursaadik Austraalias Xiao Qian: “Kui Austraalia on seotud Taiwani separatistlike jõudude sõjavankriga, lükatakse Austraalia rahvas üle kuristiku serva.”
Peking oli varem enne 13.jaanuari valimisi nimetanud endist asepresidenti hr Lai “ohtlikuks separatistiks”. Hääletuse eelõhtul lubas Hiina kaitseministeerium “purustada” kõik sammud saare iseseisvuse suunas.
“Hellitage demokraatiat,” soovitab uus president
Hr Lai ei teinud midagi nende murede leevendamiseks, kujutades end kampaania ajal Taiwani demokraatliku eluviisi kaitsjana.
“Palun minge välja ja hääletage, et näidata Taiwani demokraatia elujõulisust,” ütles ta kogunenud meediale enne hääletussedeli andmist. “See on Taiwani raskelt kätte võidetud demokraatia. Me kõik peaksime oma demokraatiat kalliks pidama ja entusiastlikult hääletama.”
Ta võitis mugavalt enam kui 40 protsendiga häältest 14 miljonist, kes hääletasid.
Pinged piirkonnas on pidevad, kuna HKP väidab, et Taiwan on osa oma territooriumist, ega ole välistanud jõu kasutamist saare hõivamiseks ühel päeval.
Saart eraldab mandrist 180-kilomeetrine (110 miili) väin.
Taiwani imendumine on paratamatu, ütleb Xi
HKP juht Xi Jinping ütles hiljutises uusaastakõnes, et Taiwani ja Hiina “ühendamine” on “vältimatu”.
USA presidendi Joe Bideni õnnitlussõnum hr Laile kutsus esile sarnase reaktsiooni Pekingist, öeldes, et see “saadab “Taiwani iseseisvuse” separatistlikele jõududele tõsiselt vale signaali”.
“Me mõistame selle tugevalt hukka ja oleme kindlalt selle vastu ning oleme teinud USA poolele tõsiseid avaldusi,” ütles HKP pressiesindaja.
Nad lisasid, et Washingtoni avaldus “rikub tõsiselt ühe Hiina põhimõtet” ning Ameerika Ühendriikide lubadust säilitada Taiwaniga ainult mitteametlikud sidemed.
USA delegatsiooni visiit 15.jaanuaril vihastab Pekingit tõenäoliselt veelgi, meenutades USA esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi visiiti 2022.aastal, mis vallandas Hiina kõigi aegade suurimad sõjalised õppused saare ümbruses, kus osalesid sõjalaevad, raketid ja hävituslennukid.
Juhusliku konflikti võimalus
Nüüd spekuleeritakse, kas Peking suurendab oma agressiooni Taiwani vastu, mis juba hõlmab peaaegu igapäevast Hiina sõjalennukite ja sõjalaevade kohalolekut selle ümber.
Geopoliitilised strateegid muretsevad juhusliku konflikti pärast, eriti pärast seda, kui Peking katkestas suhtluse president Tsai Ing-weni administratsiooniga.
Kuigi Hiina on Austraalia jaoks oluline kaubanduspartner, on seda ka Taiwan, mis oli Austraalia suuruselt seitsmes kahesuunaline kaubavahetuspartner aastatel 2021/22, mille kaubavahetuse väärtus oli 32,6 miljardit dollarit.
See oli ka Austraalia suuruselt viies kaupade eksporditurg sel aastal, väärtusega 23.1 miljardit dollarit (15.4 miljardit USA dollarit).
Kahesuunaline teenustekaubandus oli kokku 811 miljonit dollarit, kusjuures Austraalia eksportis Taiwani 468 miljonit dollarit ja importis 343 miljonit dollarit teenuseid.
See paneb Canberra raskesse olukorda. Kuigi Bideni administratsioon on ühemõtteliselt öelnud, et USA tuleb Taiwani kaitseks otsese konflikti korral Hiinaga, on Austraalia olnud selles küsimuses palju ebaselgem, öeldes, et ei hakka spekuleerima.
Võib juhtuda, et valitsuskabinet ei ole selles küsimuses üksmeelele jõudnud.
Canberra hoiak võib muutuda
Mõned vaatlejad usuvad siiski, et isegi vähem agressiivse Albanese valitsuse ajal ei suuda Austraalia jätkuvalt vältida selles küsimuses poolele asumist, eriti nüüd, kui ta on AUKUS-i liige.
Samal ajal ei ole vastvalitud Taiwani valitsus seatud rahusobitamise teele, tehes 14.jaanuaril kohe avalduse, milles käskis Pekingil valimistulemustega nõustuda.
“Välisministeerium kutsub Pekingi ametivõime üles austama valimistulemusi, seisma silmitsi reaalsusega ja loobuma Taiwani mahasurumisest positiivse väinaülese suhtluse nimel, et naasta õigele teele,” ütles ta.
Samamoodi jääb HKP endale kindlaks. Kuigi hr Lai on ametlikult ametliku iseseisvuse vastu, pidas Hiina välisminister Wang Yi vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et valimised ei muutnud Taiwani staatust.
“Kui keegi Taiwani saarel mõtleb iseseisvuse poole püüdlemisele, on ta … üritab Hiinat lõhestada ja teda karistatakse kindlasti karmilt nii ajaloo kui ka seadusega,” ütles hr Wang Kairos toimunud pressikonverentsil.
“Taiwan pole kunagi olnud riik. See ei olnud minevikus ja kindlasti ei ole see ka tulevikus,” ütles ta.