Kuna 3. mail tähistati ülemaailmset ajakirjandusvabaduse päeva, avaldas Piirideta Reporterid (RSF) oma 2024. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi.
Hiina oli põhja lähedal – 172. kohal 180 riigi ja piirkonna seas -, säilitades samal ajal oma eelmise aasta tiitli maailma suurima ajakirjanike vangistajana.
Teabevabaduse kaitsmisele pühendunud Pariisis asuv rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon RSF ütles aruandes, et “lisaks rohkemate ajakirjanike kinnipidamisele kui ükski teine riik maailmas” Hiina kommunistlik režiim “jätkab ranget kontrolli infokanalite üle, rakendades tsensuuri- ja jälgimispoliitikat, et reguleerida veebisisu ja piirata tundlikuks või partei liiniga vastuolus olevaks peetava teabe levikut”.
RSF märkis aruandes ka seda, et “Hiina on maailma suurim ajakirjanike vangistaja, praegu on kinni peetud üle 100 inimese.”
Võrreldes eelmise aasta edetabeliga 179. kohal – eelviimasel kohal – on Hiina edetabel sel aastal tõusnud. Aruandes märgiti siiski, et ainus põhjus, miks pingerida veidi ülespoole liigub, on olukorra halvenemine teistes riikides ja piirkondades, näiteks Talibani kontrolli all olevas Afganistanis, mitte olukorra paranemine Hiinas.
Vangistati üle 100 Hiina kirjaniku
Vahepeal avaldas New Yorgi PEN America oma 2023. aasta kirjutamisvabaduse indeksi.
1. mail avaldatud aruandes juhiti tähelepanu sellele, et Hiina on endiselt ka maailma juhtiv kirjanike ja avalike intellektuaalide vangistaja. “2023. aastal hüppas Hiina üle 100 juhtumi, vangistades aasta jooksul 6 kirjanikku kokku 107 eest. Kirjanike koguarvust 9 on naised.”
Vangistatud 107 kirjanikust 50 olid veebikommentaatorid, kes postitasid sotsiaalmeedia platvormidele oma arvamusi mitmesugustel sotsiaalsetel, poliitilistel ja majanduslikel teemadel. Aruandes öeldi, et valitsev Hiina Kommunistlik Partei (HKP) kasutab nende vahistamiseks ja vangistamiseks ebamäärast süüdistust “tülide korjamises ja probleemide provotseerimises”.
Kanadas asuv ajakirjanik ja kirjanik Sheng Xue ütles 4. mail The Epoch Timesile, et nende rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud numbrid on vaid need vähesed, mis lekitatakse välismaailmale HKP range kontrolli all.
“Keegi ei tea, kui palju ajakirjanikke Hiinas on surnuks taga kiusatud, kui paljusid on salaja arreteeritud, süüdi mõistetud, taga kiusatud ja piinatud,” ütles proua Sheng. “Kogu HKP süsteem on riiklik terroristlik režiim, mis tähendab, et mitte ainult HKP keskkomitee ei ole autokraatlik ja autoritaarne süsteem, [vaid] kõik selle võimutasandid toimivad samamoodi nagu diktaatorlik ja türanlik režiim. Seetõttu on välismaailmal võimatu teada palju juhtumeid. Statistikat on raske koguda. Kui aus olla, siis isegi [HKP juht] Xi Jinping ei tea.”
“Ma usun, et Hiina on kindlasti riik, kus ajakirjandus- ja sõnavabadust maailmas kõige rängemalt taga kiusatakse,” lisas Sheng. “Selle poliitiline süsteem võimaldab tal jõuda sellise ulatuseni.”
Praegu Ameerika Ühendriikides elav Hiina inimõiguste jurist Lai Jianping ütles 4. mail ajalehele The Epoch Times, et ajakirjandusvabadus ja sõnavabadus Hiinas, sealhulgas Hongkongis, tegelikult vähenevad ja halvenevad.
Hiina kodanikest ajakirjanikud
Hiina kodanikest ajakirjanikud on olnud ka Hiina režiimi allasurumise ja tagakiusamise sihtmärgiks.
Hiina kodanikust ajakirjanik Zhang Zhan mõisteti neljaks aastaks vangi selle eest, et ta teatas tõest COVID-19 puhangu kohta Wuhanis 2020. aastal. Tema karistus lõpeb 13. mail. RSF kutsub rahvusvahelist üldsust üles pöörama tähelepanu ja avaldama Pekingile survet, et ta saaks eelmisel kuul avaldatud pressiteates oma vabaduse täielikult tagasi saada. Pr Zhang oli RSF-i 2021. aasta julguse auhinna võitja.
Wuhani kodanikuajakirjanik Fang Bin on aastaks vanglast vabastatud, kuid HKP võimud ahistavad teda jätkuvalt. Praegu seisab ta silmitsi väljatõstmisega, kui tema elukohas on elekter ja vesi ära lõigatud, kuna Wuhani politsei survestab tema üürileandjat. Ta võib varsti olla sunnitud elama tänavatel.
COVID-19 puhangu ajal Wuhanis 2020. aasta veebruaris postitas hr Fang sotsiaalmeediasse oma videoaruanded, mis paljastasid sel ajal tohutu surmajuhtumite arvu, mis äratas laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Hiljem arreteeris kohalik politsei ta ja mõisteti kolmeks aastaks vangi “tülide korjamise ja probleemide provotseerimise” eest.
Hr Lai ütles: “Kodanikuajakirjanikud on kogu ajakirjandusvabaduse [ökosüsteemi] põhilüli. Mitte ainult [Hiina] ametlikku meediat ja ametlike ajakirjanike sõna- ja ajakirjandusvabadust ei suruta maha, vaid ka eraisikutest ajakirjanikke surutakse maha ja veelgi tõsisemalt.”
Ta lisas: “Üha vähem on valdkondi, kus nad saavad aru anda ja sekkuda ning nende jaoks pole peaaegu üldse ruumi. Kuna HKP tahab monopoliseerida kogu diskursusesüsteemi ja õigust diskursusele, ei ole kodanikest ajakirjanikel põhimõtteliselt ruumi ellu jääda.”
Pr Sheng ütles, et sel hetkel “ei ole Hiinas enam kodanikuajakirjanikke. Kui me räägime ajakirjandusvabadusest, sõnavabadusest, meediavabadusest jne Hiinas, on kommunistlik partei andnud meile parima vastuse — ta on juba kuulutanud, et meedia on HKP suuvooder.”