Ajaskaala sellest, kuidas kõige äärmuslikumate liberaalide väike grupp (Salk) valmistusid võimu võtmiseks riigis. Kui keegi seda pikka üleskirjutust viitsib lugeda (mina viitsisin), siis veendute: rahvast ja demokraatiast on see kabinettides ja köökides toimunud võimu võtmise nimel toimunud aastate pikkune tegevus väga kaugel.
Rõhk polnud neil mitte esmasel – majandusel ja inimeste heaolu kasvamisel, vaid oma liberaalsel ideoloogial. Esmaselt homoideoloogia kehtestamisel ja selleks võimu võtmisel. Keegi sealt grupist Salk ja nende lähedastest ei tundnud huvi riigi majandusnäitajate vastu. Kogu nende tähelepanu oli kontsentreerunud vaid kõikvõimalike arvamusküsitluste protsentidele. Majandusele – inimeste reaalsele toimetulekule – pühendatud tähelepanu oli selles grupis Salk puhas null.
Artiklis on paju detaile ja kirjeldusi, kui põhjalikult kasutati kaasaja arvutitehnoloogiat, et peilida välja mingi adekvaatne pilt ühiskonna meelestatusest ja selle suundumustest. Näib aga, et kogu see Salki tegevus oli asjatu rabelemine. Reaalselt ei olenenud valimiste tulemused üldse rahva meelestatusest ja andmestikust, mida omati. Ei olenenud Salki üldistest strateegiamudelitest ega täppistaktikast. Kõik olenes üksnes ja ainult e-valimistest. Tasus vaid neid vajalikeks manipuleerida ja soovitud tulemus saadi ilma igasuguse aastaid kestnud pingutusteta.
Reformierakond, kes kontrollis valimiste serverit ja seeläbi valimiste tulemust, mängis seda valimiste ja võimu võtmise mängu palju kõrgemalt, samas palju lihtsamalt ja tulemuslikumalt. Ei hakatud uurima rahva meelestatust ega ei üritatud sellega nii modernselt manipuleerida, nagu üritas Salk. Rahvas ja rahva tahe nulliti lihtsalt e-hääletamisega ära. Võiks selle peale siiralt öelda: “Kõik geniaalne on lihtne!”
Eks tehti ka infooperatsioone, aga ma arvan, nendega tehti viga. Palju ilusam ja puhtam, kahtlemisi vähem tekitav ja veenvam olnuks mäng ilma igasuguste infooperatsioonideta. Isegi ilma erilise ajupesu propagandata.
Kui sul on käes kaart Jokker – kui sa kontrollid e-hääletamist – siis igasugustele mõttetustele nagu rahva meelestatuse uurimine ja suunamine, manipuleerimine ja mängud masside teadvuse – valijate mõjutamisega, keerukad ja kogu aeg muutuvad mudelid, prigožinid, Kremli hääleks kuulutamised jms. lamedus pole tegelikult vajalik. Sellele pole vaja aega raisata. Või kui aega raisata, siis vaid selleks, et teeselda, et tegelikult ikka võideldakse, et valimisi võetakse tõsiselt, sest valimised ongi ausad ja puhtad jms.
Õigem olnuks liberaalide poolt teine strateegia: ei mingit propat, ei mingeid infooppe, ei mingit ajupesu. Lihtsalt ette garanteeritud võit e-valimiste abil. Ja keegi ei saaks midagi liberaalidele ette heita – kõik oli selge, puhas ja aus: “Aga rahvas nii tahtiski!” Kogu lugu. Salk polnud minu mulje kohaselt üldse vajalik.
Salki viga oli selles, et arvati, nagu midagi sõltuks valijate meelestatusest. Kõik oli aga miljon korda lihtsam, kui see pikk punnitamine: piisas vaid mõnest arvutihiire klikist arvutiserveri juures. Ja käivitus programm, mis andis välja soovitud tulemuse. Salk pole ei rahva vabastajad ega kangelased. Teie tegevus oli suht mõttetu. Sorry!
Artiklis on ka üks viga sees. EKRE saab seal kriitikat: “Viga tehti juba sellega, et esikohale prooviti seada toimetulek.” Minu isiklik arvamus on, et toimetuleku esikohale seadmine oli väga õige. Viga oli ehk see, et liberaalidel lasti see rõhuasetus asendada Ukraina teemaga. Kui väär ja valelik tegelikult see Ukraina teema oli, seda näitas ja näitab Lehtme afäär. Ja et liberaalid teadsid seda Lehtme väärust ja valet. Jah, EKRE-l oli ka raske saada meie ajakirjanduse ja meedia massiivse teerulii vastu, kes ülistas meie sõjaprintsessi igat õhuliigutamist.
Artikli tervikmõte on ju luua mulje, et mingeid manipuleerimisi e-hääletamisel polnud. Et otsustas kõik rahva tahe. Ja kui ka midagi kabinettides tehti, siis vaid koguti andmeid ja kujundati nende alusel oma loosungeid.
Ma kardan, see on järjekordne vale, katse ennast puhtaks pesta. Sest end puhtaks pesta on uuel võimul vaja – kahtluste must pilv vaid tiheneb võitjate peade kohal. Näib, Reformierakond peseb ennast valimistega manipuleerimisest puhtaks ja on otsustanud teha ebausutavates valimistulemustes süüdlasteks Salki: “Mitte meie, vaid nemad manipuleerisid! Nemad on salalikud ja pahad! Meie oleme ausad ja head!” Kui aus ja hea on valimiste serveris tulemustega soperdamine, eks igaüks arvaku ise.
Kogu see artiklis esitatu pole tervikuna loogiline. Ma ei usu, et miski isehakanud punt sõbramehi suudaksid kogu rahvast teha saviplönni, mida oma suva järgi siis vormida. Salki küll kajastatalse, aga väga paljut on välja jäetud. Salki seosed erakondadega nagu polekski olnudki. Reformierakonna kontorit ja tagatuba pole isegi mainitud. Sõna “süvariik” sellest artiklist ei leia.
OK, see oli kena krimiromaan. Aga kokkuvõttes, kas liberaalid võitsid? Mida nad võitsid? Ma ei küsi. Sest on olulisem küsimus: kas rahvas võitis? Mida rahvas võitis?
Kahjuks on vastus juba teada: rahvas ei võitnud midagi, rahvas oli see, kes kaotas.
