Mul on tunne, et kogu maailma veeti ninapidi, tõmmati tillist. Nimelt, et kogu see Prigožini Moskva peale minek oli suur etendus lääneriikidele ja NATO-le.
Prigožin on alati olnud Putini mees. Ilma Putinita poleks tal mingit eraarmeed, sel poleks relvastust ja Wagner oleks puhas null ning olematus. Kõik, mida Prigožin on seni teinud, on ta teinud Putini heaks ja Putini toel. Prigožini kogu kriitika polnudki Putini vastu, vaid Šoigu ja Gerassimovi suunas. Putin jäi Prigožini jaoks alati puhtakeseks. Miks peaks kõik äkki olema teisiti?
Pakun, et Prigožin oli Putini ähvardus maailmale – et vaadake: Putin võib kukkuda, aga tema asemele tuleb veel palju halvem ja täiesti kontrollimatu tegelane – Prigožin.
Võimalik, et Putin püüdis nii läänt ja NATO-t kallutada enda poole. Olles loonud näivalt kriitilisi olukorra Venemaal, lootis ta kontaktidele lääneriikide ja NATO-ga ning mingi koostegevuse alustamisele nendega. Ta lootis saada läänega sama läbirääkimiste laua taha.
Putini mõte võis olla lihtne – läänele on suured segadused ja kodusõda tuumariigis väga ebameeldiv ja lääs peab valima, keda ta Venemaa sisekonfliktis toetab – Prigožinit või Putinit? Kumba lääs tahab Venemaal võimule? Ning lääs oleks valinud Putini kui kahest halvast vähema halva.
Kui lääs ja NATO oleks selles kriisis teatanud Putini pooldamisest, oleks kodusõda Venemaal ära jäänud, sest Prigožin poleks suutnud olla vastuolus korraga nii Putini kui läänega ja oleks taandunud. Putin aga oleks “vastutasuks” peatanud sõjategevuse ja saanud alustada läbirääkimisi Ukrainaga ning aktiivse sõjategevuse lõpetada. Ta olnuks nii talle endale ohtliku ja mõttetuks muutunud Ukraina sõja lõpetaja, otse rahuingel nii venelastele kui ukrainlastele. Tõenäoliselt oleks rahuläbirääkimiste laual olnud Putini tingimus jätta Venemaale juba vallutatud Ukraina alad. Nii oleks Putin sõjast väljunud siiski võitjana – impeeriumi suurendajana, kangelasena. Ukraina aga oleks lääne ja Putini kokkuleppe alusel põlvili surutud ja kes teab mis rahutingimused sunnitud vastu võtma. Prigožin aga? Ta oleks saanud oma tasu – puutumatuse ja ehk ka hunniku dollareid.
Mõte Putini ja Prigožini kokkumängust sündis sellest, kuivõrd ebaloogiline oli sündmuste jada. Kuivõrd ebaloogilised olid kõik selle jada pöörded nende 24 tunni jooksul. Ning sellest, et toimus võimatu: Prigožini eraarmee liikus täiesti takistamatult üle Venemaa piiride ja “ilma tilkagi verd valamata” (Prigožini sõnad) läbi suure Venemaa otse 200 km. kaugusele Moskvast! Siis aga – otse lambist! – pööras otsa ringi ja lõpetas kogu senise tegevuse, võitlemise, vihkamise, mida ta oli kuude kaupa etendanud. Prigožin ise leidis varjupaiga kõige uskumatumas ja talle kõige ohtlikumas kohas – Putini suurima sõbra Lukašenka tiiva all.
Milles Putin oma arvestuses eksis? Eksis selles, et lääneriigid ja NATO ei asunud teda toetama, ei valinud üldse mingit poolt. Ja nii jäi Venemaa ilma mingi lähenemiseta lääne ja NATO-ga. Toetuse asemel Venemaale otsustas lääs ja NATO jääda passiivseks ja Putinil ei õnnestunud selle kombinatsiooniga oma üha ebapopulaarsemat ja kallimat sõda venelaste jaoks lõpetada. Tal tuleb edasi sõdida ja vastu võtta häbistav kaotus. Mäng nupuga selles mängus – Prigožiniga – lõpetati minuti pealt kui selgus, et lääs ja NATO selle mänguga kaasa ei tule.
Et selline mäng üldse ette võeti, see ütleb läänele ja NATO-le, et reaalselt on Putin suures hädas, sest ilma äärmise hädavajaduseta ta selliseid mänge ei mängiks. Väikese siseriikliku plussi Putin siiski teenis – vene propaganda saab teda nüüd kujutada targa ja vapra kodumaa päästjana terrorist Prigožini käest.
Ilmselt oli selles mu skeemis veel nüansse, mida ma siin ei oska välja mõtelda, aga mulle näib, et Putini põhiskeem ja arvestus võis olla just selline – panna lääs valiku ette kahe halva vahel ja loota, et lääs valib Putini kui vähema halva toetamise. Et nii on lääs ja Putin nö. samal pool rinnet. Ja Putin tagasi globaalses mängus.
See skeem vähemasti seletab kuidagi ära selle totaalse absurdi, mis eile toimus. Selles on olemas mingigi loogika, mida ma muudes variantides ei näe ega leia.
See on mu isiklik mõttejupp. Uitmõte. Näis – reaalne elu võib seda korrigeerida või ka prügikasti saata. Tänase seisuga vähemalt pakub see variant asjadele mingi seletuse. Kui kellelgi on parem ja loogilisem mõte – andke teada.
