1. Äärmuslus.
Ühiskonnas on alati omad äärmused ja äärmuslased. Kõik ei mahu keskele, mõned jäävad ka ääre peale. Ja see on igati tavaline ning isegi normaalne. Ma talun selliseid äärmuslasi väga rahumeelselt. Nad ei tee kellelegi kurja. Või kui teevad, siis vaid iseendile. Kui keegi on äärmuslane, las ta siis olla. Teda tema äärmusest ära rääkida on küllalt raske. Tavaliselt ollakse selline äärmuslane noores eas. Aeg parandab selle väikese nihke ja üldjuhul saab sellisest inimesest aja jooksul tavaline, keskmine, nö normaalne inimene.
2. Fanatism.
Kohati võib sellisest vaiksest, märkamatust ja oma kummalist äärmuslikku elu elavast äärmuslusest saada fanaatik. Äärmuslast ja fanaatikut eristab see, et fanaatik tahab oma äärmuslikud ideed teha kohustuseks ka teistele, pahatihti kogu ühiskonnale. Fanaatik on aktiivne ja oma võimu – oma korda ühiskonnas kehtestada tahtev äärmuslane. Ja sellisena on ta juba ühiskonnale tervikuna häiriv.
3.Terrorism.
Fanaatikud on aktiivsed propagandistid ja võimu ihkavad äärmuslased. Kuid on võimalik teha veel üks samm ja muutuda fanaatikust terroristiks. Fanaatikust saab terrorist siis, kui ta hakkab oma äärmuslikke, fanaatilisi arusaamu ühiskonnas jõuga teoks tegema.
Loogiline rida seega on : äärmuslane > fanaatik > terrorist. Jääb vaid täpsustada, et see pole asjade paratamatu käik.
4. Palve
Äärmuslased, millises oma äärmuses te ka ei istuks – palun: teil pole vaja minu peale nüüd solvuda ja mind mädamunadega loopida. Kui te jääte oma rahumeelsesse äärmuslusse, midagi pole valesti.
Valesti on asjad siis, kui teist saavad fanaatikud. Siis te pole enam minu sõbrad. Kui teie ideestik aga teiseneb fanatismist edasi terroriks, siis olen ma otseselt teie vastane.
