Ma ei oska selliseid artikleid Delfis teisiti mõtestada kui katset ära labastada ja lagastada nii Suur reede, vaikne laupäev kui ka Jeesuse ülestõsumispüha.
Minu maailmas on sellised artiklid umbes sama väärtusega, kui minna ja rõvedaks üle joonistada Mona Lisa Louvre’s. See Delfi labasus pole mitte lihtsalt usuvastane tegu, see on meie kultuurivastane tegu, sest meie kultuur on kristlik kultuur.
Ateistlik kultuur, mida püüti luua Nõukogude Liidus, kukkus kokku ning on jääv minevik. On ajaloo äpardus. Viga. Kuid mõned on meie seas ka täna, kes seda endaga kannavad ja seda levitavad. Ja nende meetodid on kõige labasemad. Delfi toimetus on siin kohane näide.
Näib, otse ja kuni vihkamise ja rõvetsemiseni ulatunud usu ja usklike mõnitamisest on aastate (aastakümnetega) taibatud loobuda. Kuid veidi kaudsemad, aga sisult sama agressiivsed kommunistide-uusmarksistide ründed kõige vaimse vastu jätkuvad endiselt.
Mõte on ju lihtne: tühja neist pühadest! Leidke oma vabale ajale ja vabadele päevadele täide seksist! Ärge mõtelge vaimsest – parem seksige!
Noh, minu jaoks on see sama rõve kui asuda lahkunud lähedase mälestuseks kaetud peielaua kõrval kõigi leinajate ees ja nähes paarituma.
