Lumehelbeke
tasa, tasa
liugleb aknale,
tasa… tasa…
Nagu viibiks ta
tasa, tasa,
mõtles tulles ka:
tasa, tasa!
Miks nii tuksud, rind?
Tasa, tasa!
Rahu otsib sind –
tasa, tasa…
Sa oled lihtsalt number, mille saad peale sündi.
Sinu vanemad nuputavad sulle veel vanast harjumusest nime ka, aga see on vaid su mudelinimi, nagu Almera, Golf või Escalade. Sa oled VABA isend VABAL MAAL.
Sul on VABADUS teha ainult seda mis on sulle lubatud.
Sellel maal on ÜKS KINDEL KOHT. Ei, mitte Ema süda vaid TOOMPEA, kuhu läbi kogu ajaloo, ükskõik missuguse ilmaelu ajal, on ronitud. Selleks et tunda, omada, haarata või teostada VÕIMU ning saada sellest ISIKLIKKU KASU, hüvesid, privileege ja puutumatust. Vahel ka lihtsalt lammutada, hävitada, purustada, keelata ja käskida.
Kutsun SIND, säilitamaks OMA NIME ja NÄGU – vestlusjalutuskäikudele. Vabana igasugustest seadmetest. Kõnnime õues, värskes õhus ja RÄÄGIME OMAVAHEL. Õpime ja tuletame
/Hannes Võrno/
