Riigiteenistujad peaksid seisma silmitsi distsipliiniga ebakompetentsuse või korruptsiooni eest, olenemata sellest, kui kõrgel nad käsuliinis on, soovitatakse hiljuti avaldatud salanõukogu aruandes.
Aruandes soovitati föderaalset eetikakoodeksit rikkuvatele juhtidele “tagajärgi rikkumistele olenemata tasemest või positsioonist”. See oli vaid üks soovitustest, mille eesmärk oli tegeleda pandeemiast alates “vähenenud usaldusega Kanada demokraatia vastu”.
Aruanne, mille koostasid viie erineva osakonna aseministrid, sisaldas tagasisidet eri tasandite riigiteenistujatelt, et hinnata probleeme ja teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad. Aseministrid on valitsusasutuste mitteparteilised kõrgemad riigiteenistujad, kes tegutsevad asejuhina, vastates ainult parlamendiliikmetele, kes on määratud juhtima selliseid portfelle nagu keskkond, tervishoid või rahandus.
Üks küsimus, mis tekitas palju kommentaare, oli kõrgemate ametnike vastutuse puudumine. Mitmed riigiteenistujad tuvastasid eetikakoodeksi järgimisel ja jõustamisel kõrgema juhtkonna ja töötajate vahel “topeltstandardi”.
“Me peame inimesed vastutusele võtma. Me teame taktikalist plaani. Kui juht saab käe pihta, viiakse ta eriprojekti, edutatakse või liigutatakse,” kõlab arutelugrupis osalenud nimetu töötaja kommentaar. “Me näeme seda nii tihti. See on hästi mõistetav.”
Eetikakoodeks
Föderaalvalitsus kehtestas eetikakoodeksi pärast 2000.aastate alguse sponsorlusskandaali, kui paljastati 100 miljoni dollari suurune pettusering avalike tööde osakonnas. Üks föderaaljuht ja kolm töövõtjat said selle tulemusena vanglaaega ning mitmed kõrgetasemelised poliitikud ja riigiteenistujad vallandati.
Koodi pole alates 2012.aastast muudetud, kuid aruanne viitab sellele, et tuleb teha mõned muudatused.
“Pandeemia muutis dramaatiliselt seda, kuidas avalik teenus töötab, mõjutas kodanike usaldust avalike institutsioonide vastu, suurendas nende ootusi ja vähendas nende üldist rahulolu valitsuse teenustega,” märgiti aruandes, kuigi selles ei toodud konkreetseid näiteid.
“Tundub, et kõrgematele juhtidele, kes tegutsevad väärtuste ja eetikaga vastuolus, on vähe, kui üldse, tagajärgi, võrreldes töötajatele kehtestatud tagajärgedega,” lisati aruandes.
Aruandes ei nimetatud ühtegi konkreetset korruptsiooni või ebakompetentsuse juhtumit.
“Ka minu büroo on kogenud läbipaistvusega seotud vahetuid probleeme. Meil on sageli raskusi juurdepääsuga hankedokumentidele või usaldusväärsetele lepinguandmetele, mis on vajalikud meie seadustatud tegevuse läbiviimiseks,” kirjutas hr Jeglic oma 14.novembri aruandes parlamendile.
“On selge, et teabehalduse valdkonnas on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et parandada föderaalhangete ja kogu valitsuse läbipaistvust.”
