USA ja selle G7 partnerid on Venemaa vastu kehtestanud enam kui 300 majandussanktsiooni alates Ukraina invasioonist üle aasta tagasi. Algselt esitasid Washington ja Brüssel sanktsioonide ideed kui strateegiat Moskva halvamiseks. Lääne sanktsioonid on aga andnud tagasilöögi, kuna Venemaa ettevõtted joonistavad kaubavooge ümber läänest Aasiasse.
Viimane näide ülemaailmsete tarneahelate ümberkorraldamisest pärineb Venemaa suurimalt kaevandajalt MMC Norilsk Nickel PJSC. Bloomberg ütles, et kaevandaja registreeris 2023.aasta esimeses kvartalis 45% Aasia tuludest. Traditsiooniliselt on tema tulud Euroopast suurim, kuid nüüd on langenud 24%ni. Aasia tuluosa on kasvanud 27%-lt 2021. aastal 31%-le 2022. aastal 45%-le 2023. aastal.
Nornikkel kontrollib umbes 7% ülemaailmsest niklitoodangust ja 40% pallaadiumist. USA ja Ühendkuningriik on kehtestanud sanktsioonid Norilsk Nickeli suurimale aktsionärile ja presidendile Vladimir Potaninile. Kuid kaevandajale pole sanktsioone määratud. Toodete lääneriikidesse jõudmisel seisab ettevõte aga silmitsi väljakutsetega nagu laevandus, kindlustus ja logistika, mis on üks peamisi põhjusi, miks kaevandaja on Aasias hõlpsasti uusi kliente leidnud.
Nornickel püüdis sel aastal suurendada müüki Hiinasse, pakkudes mõnel juhul metalle jüaani eest, rääkisid asjaga kursis olevad inimesed märtsis. Need hinnad kehtestatakse Shanghais, mis on märk sellest, kuidas konflikt muudab maailma kaubakaubanduskaarti ja annab Hiinale suurema võimu. — Bloomberg
Lääne sanktsioonid on Venemaad ja Hiinat lähemale viinud:
Hiina president Xi Jinping lõpetas kolmapäeval oma Venemaa-visiidi, ilma et Ukraina rahuga seoses erilist edu saavutati. Hiina on aga taotlenud oma valuutat kasutades sügavamaid kaubandus- ja investeerimissidemeid oma põhjanaabriga. See viitab sellele, et jüaani rahvusvahelistumise kergema vastupanu tee kulgeb nüüd läbi Moskva, mitte Londoni või Singapuri. — Bloomberg Markets Live’i reporter George Lei kirjutas märtsis.
Lei märkis ka, et jüaani osatähtsus Venemaa ekspordimaksetes on hüppeliselt kasvanud:
Venemaa Panga andmetel kasvas jüaani osatähtsus Venemaa ekspordimaksetes 2022.aastal 32 korda, ulatudes aasta lõpuks 16%-ni. Selle kasutamine Venemaa impordis tõusis samuti 23%-ni 4%-lt. Jüaani säästud moodustasid jaanuari seisuga 11% Venemaa välisvaluutadeposiitide kogumahust, võrreldes sõja puhkemise ajal praktiliselt nulliga. Hiina valuuta on Moskva börsil enimkaubeldava valuutana edestanud dollarit ja eurot.
Lääne sanktsioonid piirasid tõsiselt Venemaa juurdepääsu dollaritele ja eurodele, sundides Venemaa ettevõtteid Aasias uusi ärivõimalusi otsima.
