Samal ajal kui avaliku sektori tervishoiukulutused vähenevad kogu maailmas ja paljudes kohtades tekivad isegi põhimõttelised lüngad hoolduses, hoiatab Maailma Majandusfoorum (WEF) oma hiljutises, 19. mai 2025. aasta aruandes eelseisva ülemaailmse tervishoiukriisi eest – ja esitab kohe oletatava lahenduse: „uuenduslikud rahastamismudelid“, uued avaliku ja erasektori partnerlused (PPP-d) ning suurem rahvusvaheline koostöö.
See, mis esmapilgul tundub pragmaatilise vastusena globaalsetele hädaolukordadele, osutub lähemal vaatlusel strateegiliseks sammuks globaalse tervishoiupoliitika lõpliku erastamise suunas – mida kontrollib väike, tihedalt seotud võimueliit, mille keskmes on Maailma Majandusfoorum, WHO ning Bill & Melinda Gatesi fond.
Tervishoiukriis kui ukseavaja võimu konsolideerimisele
WEF-i aruande kohaselt on valitsuse tervishoiukulutuste vähenemine murettekitav. Tuberkuloosi, malaaria ja teiste haiguste vastased programmid on juba tõsiselt mõjutatud ning uutel epideemiatel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Kuid põhjuste – näiteks nihkunud prioriteetide, võlamehhanismide või struktuurse korruptsiooni – kohta küsimise asemel nihkub fookus kohe „lahendusmudelitele”, mis tugevdavad massiliselt erasektori osalejate rolli.
Nõutavad on:
- Avaliku ja erasektori partnerlused (näiteks GAVI, CEPI, COVAX)
- „Uuenduslikud rahastamisvahendid” , näiteks globaalsed fondid või digitaliseeritud tervishoiu turuplatsid
- Regionaalsed rahastamisplatvormid , milles valitsusvälised osalejad mängivad juhtivat rolli
See, mida siin eelarvelünga hädaolukorra lahendusena müüakse, on tegelikkuses süstemaatiline ümberkorraldamine: eemale suveräänsest rahvusriigist globaalse, tsentraalselt hallatava tervishoiu juhtimise suunas.
Autor: Gatesi tegevuskava siseringi isik
Aruande kirjutas dr Shyam Bishen, Maailma Majandusfoorumi tervishoiujuht ja Bill & Melinda Gatesi fondi endine tippjuht. See sihtasutus ei ole mitte ainult üks WHO suurimaid üksikannetajaid, vaid mängib olulist rolli ka ülemaailmsete tervishoiukonsortsiumide loomisel ja haldamisel.
Igaüks, kes struktuure tunneb, saab aru, et tegemist ei ole neutraalse analüütiku, vaid avaliku mandaadi ja eravõimu praeguse sulandumise arhitektiga.
WHO ja WEF – sama mündi kaks külge
WHO esineb selles mängus tehnilise jõustajana, kuid ilma oma finantsilise sõltumatuseta. Suurem osa selle eelarvest tuleb sihtotstarbelistest annetustest – mitte liikmesriikide kohustuslikest sissemaksetest, vaid erafondide ja oma geopoliitiliste huvidega riikide vahenditest.
Maailma Majandusfoorumi roll on töötada välja strateegiaid, narratiive ja ülemaailmseid kampaaniaid, mida seejärel rakendatakse rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks WHO, ÜRO või Maailmapanga kaudu. Selle prototüübiks oli 2020.–2022. aasta pandeemiaohjamine.
Tulemuseks on võrgustik, mis koosneb:
- Sihtasutused (Gates, Rockefeller, Wellcome Trust)
- Ravimifirmad (Pfizer, Moderna, GSK)
- Finantsosalejad (BlackRock, Maailmapank, IMF)
- Sellised organid nagu WHO, GAVI, CEPI – WEFi järelevalve all
Uus kord: tervis kui äri, kontroll kui eesmärk
Kavandatud „finantsuuendused” ei ole neutraalsed. Maailma Majandusfoorumi sõnul peaksid nad sekkuma olukordadesse, kus riigid väidetavalt läbi kukuvad – ühe olulise erinevusega: see, kes maksab, otsustab.
Seega võetakse võim globaalsete vaktsineerimisstrateegiate, erakorraliste meetmete, digitaalsete tervisepasside ning isegi reisimis- ja ligipääsuõiguste üle järk-järgult poliitilisest avalikust sfäärist ära ja antakse valimata, rahaliselt motiveeritud võrgustike kätte.
Väide, et tegemist on „tõhususe” või „kriisikindlusega”, on eksitav. See puudutab tsentraliseerimist, standardiseerimist – ja lõppkokkuvõttes kontrolli.
Demokraatliku kontrollita globaalne tervishoiusüsteem
Samal ajal kui paljudes riikides rahvatervis kannatab, on riikideülesel tasandil tekkimas süsteem, mis formaalselt põhineb nõusolekul, kuid tegelikkuses kujundavad seda suurte filantroopide, korporatsioonide ja tehnokraatide huvid.
Kriitilised hääled – näiteks dr David Bellilt (endine WHO), Meryl Nassilt ja Robert F. Kennedy Jr.-ilt – on aastaid juhtinud tähelepanu järgmisele: Gatesi Fond investeerib samaaegselt vaktsineerimisprogrammidesse KUI KA ettevõtetesse, mis neist kasu lõikavad. Maailma Majandusfoorum seab tegevuskava, WHO viib selle ellu – ilma et riikide parlamentidel oleks otsustusprotsessis mingit reaalset sõnaõigust.
Kokkuvõte: Tervishoiualane hädaolukord kui globaalsete muutuste hoob
See, mida WEF-i aruandes päästepaketina esitletakse, on tegelikult järjekordne samm tervishoiupoliitika dedemokratiseerimise suunas. WEF annab kontseptsioonid, Gatesi Fond kapitali ja WHO näiliselt „õigustatud” mandaadi.
Aga kes peaks neid tegijaid peatama, kui demokraatlikke institutsioone üha enam ignoreeritakse, õõnestatakse või isegi saavad ise süsteemi osaks?
Uus tervishoiuriik ei ole avalik, vaid eraõiguslik. Mitte demokraatlik, vaid tehnokraatlik. Ja mitte tervisele orienteeritud – vaid tootlusele optimeeritud.
On viimane aeg sellega avalikult tegeleda – enne järgmise kriisi tulekut.
