Seitsmeliikmelise grupi (G7) liidrid jõudsid neljapäeval Itaalias kokkuleppele anda Ukrainale laenu, mis on tagatud Venemaa külmutatud varadega. Ja kuigi kogusumma on praegu ebaselge, on Bideni administratsioon ainuüksi eraldanud 50 miljardit dollarit.
Bideni administratsiooni kõrgemate ametnike sõnul muutub laen aktiivseks selle aasta lõpus ja paneb Venemaa selle eest maksma võrreldes USA maksumaksjate ja G7 riikidega.
“Venemaa maksab,” ütles üks ametnik. “Tulu tuleb immobiliseeritud varade intressivoost ja see on ainus õiglane viis tagasi maksta. See põhimõte on praegu puutumata. Kuid meil on täielik valikulisus haarata printsipaal hiljem, kui poliitiline tahe on olemas.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles X-i postituses, et on “tänulik” nende “partneritele” toetuse eest.
Bro kallistused olid.
Nagu Epohhi aeg, arutasid G7 rahandusministrid otsustava tippkohtumise eel, kas on õiguspärane kasutada umbes 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud varasid, mida hoitakse Euroopa kontodel, tagatisena Ukrainale ülesehitustööks laenu andmiseks. Arvati, et Prantsusmaa on plaani peamine kinnihoidja.
President Biden mainis enne Prantsusmaalt lahkumist eelmisel nädalal, et on jõudnud Macroniga kokkuleppele plaanis kasutada külmutatud Vene varasid.
Kui küsiti, kuidas suutsid Ameerika Ühendriigid ületada mure riigi varade kasutamise pärast, vastas kõrgem administratsiooni ametnik, et nad küsisid: “Mis on alternatiiv”, kui Ukrainat ei rahastata piisavalt?
“Milline oleks see jahutav mõju, mida see põhjustaks kogu Euroopas ja mujal maailmas,” küsis ta. “Mis oleks signaal autokraatidele, et nad saavad jõuga piire ümber joonistada? Need on kulud, ma arvan, et me kõik nõustusime, et need on vastuvõetamatud ja sellepärast me tegutsesimegi.”
Kõrgem administratsiooni ametnik ütles ka, et vahendeid kasutatakse Ukrainas mitmel viisil, sealhulgas humanitaarabi ja ülesehitustoetusega. Kuid ta ütles ka, et on “teatud jurisdiktsioone”, kes eelistasid, et nende raha eraldataks sõjaliseks toetuseks.
Kokkuleppele jõuti päev pärast seda, kui USA teatas laiendatud sanktsioonidest enam kui 300 üksusele ja isikule, mille eesmärk on riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnul “maandada riske, mida välismaised finantsasutused võtavad Venemaa sõjamajandusega tegeledes”.
Pärast kohtumisi G7 juhtidega 13. juunil allkirjastab president Biden 10-aastase kahepoolse julgeolekukokkuleppe hr Zelenskõiga, mis tähistab USA jätkuvat pühendumust toetada sõjast räsitud riiki Venemaa agressiooni vastu.
See on Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Itaalia ja Kanada – maailma seitsme kõige arenenuma majandusega – juhtide 50. tippkohtumine ning koos Ukraina sõja ja Venemaa varadega peaksid arutelud hõlmama ka sõda Gazas, majanduslikku julgeolekut, tehisintellekti, rännet, kliimamuutusi ja toiduga kindlustatust.
