Füüsilised kullainvesteeringud kasvasid esimeses kvartalis aastaga 5%.
Investorid ostsid esimeses kvartalis 302 tonni kullakange ja kuldmünte väärtusega 18,4 miljardit dollarit. Maailma kullanõukogu andmetel oli see 14% kõrgem kui viie aasta keskmine.
Füüsiliste kullainvesteeringute kasv tuli isegi siis, kui kulla hind saavutas paljudes valuutades rekordtaseme.
Maailma kullanõukogu andmetel soodustasid püsivalt kõrge inflatsioon, geopoliitilised riskid ja mure panganduskriisi leviku pärast kulla nõudlust.
Investorid eelistasid I kvartalis kulda müntide kujul. Nõudlus kuldmüntide järele oli 96,5 tonni, mis on 14% aastane kasv. Baarinõudlus oli 181,9 tonni, mis on 1% langus võrreldes aastatagusega.
Isegi nõudluse hüppeliselt aasta-aastalt ei vastanud kulla ostmine esimeses kvartalis neljanda kvartali rekordkõrgusele. Kõrgem kulla hind soodustas mõningast kasumi võtmist ja nõudlus mõnel turul, eriti Indias ja Euroopas, vähenes.
Füüsiline kullanõudlus piirkondade kaupa
Märtsis toimunud panganduse ebaõnnestumine süttis USA kullakangi ja kuldmüntide investorite all kaitsme. USA baaride ja müntide nõudlus oli 32 tonni. See oli Maailma kullanõukogu andmeseerias tugevaim kvartal. Kullakangide ja müntide nõudlus hüppas 40% võrreldes 22.aasta neljanda kvartaliga ja näitas 4% kasvu võrreldes aastatagusega.
USA rahapaja teatas, et märtsis müüdi münte hüppeliselt 288 000 untsi. See oli suurim igakuine kogusumma alates 1998.aasta oktoobrist, mil 2000.aasta 2.aasta kullasaavutus oli täies hoos.
Esimese kvartali baari- ja mündiinvesteeringud kasvasid ka Hiinas esimeses kvartalis. Nõudlus oli kokku 66 tonni. See oli 34% hüpe võrreldes aastatagusega ja 7% tõus kvartaliga võrreldes.
Maailma kullanõukogu andmetel tekitas Hiina uusaasta tugeva nõudluse kullainvesteeringute järele, eriti arvestades kohalikku kullahinna tugevust, mis ületas teiste kodumaiste varade, sealhulgas aktsiate, võlakirjade ja toormetega võrreldes.
WGC ütles ka, et Hiina keskpanga kulla ostmine tekitas kohalike huvi kollase metalli vastu.
Hiina on maailma suurim kullaturg.
Seevastu nõudlus füüsilise kulla järele Indias oli 34 tonni, mis on 17% langus võrreldes aastatagusega. Rekordiliselt kõrged ja kõikuvad kohalikud kullahinnad summutasid nõudlust. Maailma Kullanõukogu andmetel: „Kohaliku kulla hinna tõusu kiirus ja ulatus heidutas värskeid ostmist ning julgustas paljusid hoopis kasumit võtma. Lisaks tähendasid kulla investeerimistoodete madalad marginaalid võrreldes ehetega, et jaemüüjad keskendusid oma reklaamialastele jõupingutustele viimastele.”
Nõudlus oli ka Euroopas vaikne. Esimeses kvartalis Euroopas ostetud 38 tonni füüsilist kulda oli vähem kui pool 2022.aasta I kvartali kogusummast ja madalaim kvartali kogusumma alates pandeemia algusest. Saksamaa nõudluse suur langus viis kogu Euroopa nõudluse madalamale. Maailma kullanõukogu andmetel näib, et investeeringute kokkuvarisemise peamiseks käivitajaks oli inflatsiooni leevenemise ja kõrgemate nominaalmäärade tõttu esimest korda üheksa aasta jooksul nihkumine positiivsetele reaalmääradele. Väidetavalt soodustas jaanuaris tõusev kullahind eurodes ka kasumi võtmist, mille tulemusena oli nõudlus kuu jooksul enam-vähem null.
Kõigil Lähis-Ida turgudel kasvas I kvartali baaride ja müntide nõudlus. Regionaalsed investeeringud ulatusid 29 tonnini – kvartali kogusumma, mida on ületatud vaid kolmel korral.
Tähelepanuväärne on ka see, et stange- ja mündiinvesteeringud Türgisse jõudsid esimeses kvartalis fenomenaalsele tasemele, ületades esmakordselt 50 tonni. Nõudlus kasvas aastaga viis korda ja oli 32% suurem kui IV kvartalis.
ETF-id
Kui investorid tormasid füüsilise kulla poole, siis kulla ETF-id jätkasid esimeses kvartalis väljavoolu. Ülemaailmselt voolas kullaga tagatud ETF-idest välja 29 tonni kulda.
Kuid trendi pöördumise märke oli näha. Esmakordselt 10 kuu jooksul voolas kuld ETF-idesse märtsis ja ülemaailmsed kulla ETF-id registreerisid netosissevoolu 32 tonni.
Põhja-Ameerikas noteeritud fondidesse sisenes I kvartalis kulda 10 tonni. Euroopa ETF-id graafikutes oli väljavooluks 40 tonni. Aasia fondid teatasid tagasihoidlikust väljavoolust, alla 1 tonni.
ETF-id on tagatud emitendi valduses oleva füüsilise kullaga ja nendega kaubeldakse turul nagu aktsiatega. Need võimaldavad investoritel mängida kulda, ilma et nad peaksid ostma täis untsi kulda hetkehinnaga. Kuna nende ost on vaid number arvutis, saavad nad oma investeeringu kaubelda teise aktsia või raha vastu peaaegu igal ajal, isegi mitu korda samal päeval. Paljud spekulatiivsed investorid hindavad seda likviidsust.
ETF-idesse investeerimiseks on häid põhjusi, kuid need ei asenda füüsilise metalli omamist. Üldises investeerimisstrateegias soovitab SchiffGold kõigepealt osta kuldkange.
