spot_img

Feds andis rahvusvahelistele kliimamuutuste programmide organisatsioonidele üle 144 miljoni dollari

Föderaalvalitsus on alates 2017. aastast andnud rahvusvahelistele organisatsioonidele, sealhulgas ÜRO-le, üle 144 miljoni dollari “kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärgil”.

“Kanada rahvusvahelise kliimamuutustega seotud rahastamise programmi eesmärk on toetada kliimamuutustest juba mõjutatud madala ja keskmise sissetulekuga riike nende üleminekul kestlikule, vähese süsinikdioksiidiheitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele, looduspositiivsele ja kaasavale arengule,” öeldakse osa keskkonna ja kliimamuutuste Kanada (ECCC) 29. jaanuari vastusest konservatiivse parlamendiliikme Cheryl Gallanti ministeeriumi uurimisele.

1. detsembril küsis pr Gallant ECCC-lt, milline on olnud valitsuse poolt ÜRO-le ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele kliimaga seotud jõupingutuste jaoks eraldatud rahalised vahendid alates 1. jaanuarist 2016. Ta täpsustas, et soovib teavet antud kogusumma kohta, mis on jaotatud kuupäeva, saaja, eesmärgi ja selle järgi, mida on tehtud, “et tagada raha nõuetekohane kulutamine”.

ECCC andmed näitavad, et alates 2017/2018. eelarveaastast, mil rahastamine algas, kuni tänapäevani, on kulutatud kokku 144 779 591 dollarit. Suurim väljamakse oli 44 077 498 dollarit 2022/2023. majandusaastal.

Märkimisväärsed kulutused hõlmavadMaailmapangale 2023. aastal antud 11 miljonit dollarit ja kahte eraldi makset ÜRO Keskkonnaprogrammile (UNEP), mõlemad veidi üle 13 miljoni dollari 2020. ja 2017. aastal.

Maailmapangale läks raha energiasektori juhtimise abiprogrammi (ESMAP) jaoks.

ESMAP on rahvusvaheline programm, mille eesmärk on pakkuda teadmisi ja tuge, et aidata madala ja keskmise sissetulekuga riikidel arendada oma võimeid ja järgida “keskkonnasäästlikke energialahendusi”, mis toetavad majanduskasvu ja vähendavad vaesust.

“UNEP juhib murrangulisi muutusi, uurides kolmekordse planeedikriisi algpõhjuseid, milleks on kliimamuutused, loodus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja reostus,” öeldakse ÜRO Keskkonnaprogrammi veebisaidil.

ECCC sõnul hindab ta oma rahastamise tõhususe jälgimiseks kooskõlas oma eesmärkidega tulemusi kolme peamise näitaja alusel: kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine või ennetamine, mida mõõdetakse megatonnides nende rahvusvaheliste finantsalgatuste tõttu, arengumaades nende inimeste arv, kes on saanud kasu Kanada kliimamuutustega kohanemise rahastamisest ning erainvesteeringute summa, mida on stimuleeritud avaliku sektori rahaliste sissemaksetega.

2016. aastal võtsid 194 riiki, sealhulgas Kanada, koos Euroopa Liiduga vastu Pariisi kokkuleppe, mis on õiguslikult siduv ülemaailmne leping, et “oluliselt vähendada ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid”. Pärast seda kokkulepet suurenesid märkimisväärselt investeeringud kliimakesksetesse algatustesse.
Nõuandva mittetulundusühingu Climate Policy Initiative andmetel eraldasid valitsused kogu maailmas 2021. ja 2022. aastal kliimaga seotud jõupingutustele ja kohanemisprojektidele keskmiselt 1,3 triljonit dollarit aastas. See arv kujutab endast märkimisväärset kasvu, enam kui kahekordistades 2019. ja 2020. aastal registreeritud 653 miljardi dollari suurust iga-aastast investeeringut ning ületades kaugelt 2011. ja 2012. aasta keskmist 364 miljardit dollarit, nagu on märgitud nende aruandes.

Vaatamata sellele rahastamise sissevoolule on riiklik ookeani- ja atmosfääriadministratsioon (NOAA) nimetanud 2023. aastat kõige soojemaks aastaks alates rekordite algusest. NOAA andmed näitavad, et 2023. aasta maailma maismaa ja ookeani pinnatemperatuur kokku ületas tööstusajastu eelse keskmise 1,35 kraadi võrra.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -