Föderaalreserv kaotab raha.
See tähendab, et Ameerika maksumaksja kaotab raha.
Enamikul juhtudel on punase tindiga veritseval ettevõttel suur probleem ja see võib lõpuks alla minna. Tegelikult pole raha kaotamine keskpanga jaoks üldse probleem. Kuid see on USA valitsuse jaoks suur probleem.
Föderaalreservi 2.kvartali kvartaliaruande kohaselt teatas keskpank aasta esimesel poolel 57,3 miljardi dollari suurusest kahjumist. Fed on tempos, et kaotada 2023.aastal üle 100 miljardi dollari.
Tõusvad intressimäärad on Fedi jaoks suur probleem, nagu ka teiste pankade jaoks. Keskpank teenib intressitulu oma bilansis hoitavatelt võlakirjadelt. Kuid Fed maksab intressi ka teistele finantsasutustele, kes sinna raha pargivad. Võlakirjad, mille ta ostis mitme kvantitatiivse lõdvendamise vooru ajal ja mida ta endiselt oma bilansis hoiab, olid suhteliselt madala tootlusega. Kuid kuna intressimäärad on täna palju kõrgemad, maksab ta intressi palju kõrgema määraga.
Fedi aruande kohaselt oli keskpangal 30.juuni seisuga USA riigikassades umbes 5,5 triljonit dollarit, mille keskmine tootlus oli 1,96%. Samuti omas see 2.6 triljonit dollarit hüpoteegiga tagatud väärtpabereid, mille keskmine tootlus oli 2.20%. Vahepeal oli keskmine intressimäär, mida Fed maksis oma valduses oleva raha eest koos repolepingute ja muude toimingutega, keskmiselt umbes 5%.
Samuti on oluline märkida, et Föderaalreserv on kvantitatiivse karmistamisega oma bilansist välja visanud peaaegu 1 triljoni dollari.
Tulemused olid etteaimatavad. Esimesel poolaastal teatas Föderaalreserv 88,4 miljardi dollari suurusest intressitulust. Kuid see maksis välja 141.8 miljardit dollarit intressikulu. See lisab palju punast tinti.
Samuti on huvitav märkida, et nagu paljudel kommertspankadel, on ka Fedil märkimisväärne realiseerimata kahjum. Kui märgite kõik Fedi valduses olevad võlakirjad turuväärtusele, on kahjum paberil üle 1 triljoni dollari. See on rohkem kui 23 korda suurem keskpanga deklareeritud kapitali väärtusest.
Võlakirjaportfelli kahjum on just see, mis eelmise aasta märtsis finantskriisi valla päästis.
Kuid see ei ole Fedi keskpankurite jaoks oluline.
Suured kaotused! Mis siis?
Viimane kord, kui Fed teatas neto tegevuskahjumist, oli 1915.aastal.
Selle puhaskahjumi perspektiivi panemiseks oli viimase 10 aasta suurim aastane kasum 2021.aastal, kui Fed teatas 104 miljardi dollari suurusest netosissetulekust. Teisisõnu, keskpank on tempos, et kahjum on sama suur kui vähemalt kümne aasta suurim kasum.
Kes kannatab, kui Föderaalreserv kaotab raha?
Enamikul juhtudel tunneb ettevõte valu, kui ettevõte kaotab raha. Aga kui Fed kaotab raha, tunneb USA valitsus valu. Ja lõpuks maksame teie ja mina arve kinni.
Fedi harta kohaselt kannab Fed oma kasumi USA riigikassasse. See aitab tasuda tohutuid föderaalseid eelarvepuudujääke. Kui Fed kaotab raha, kaotab riigikassa oma palgapäeva. See tähendab veelgi suuremat eelarvepuudujääki.
Suurem puudujääk tähendab, et valitsus peab tõstma makse või laenama veelgi rohkem raha. Mõlemal juhul maksame. Saate kas suurema maksuarve või maksate inflatsioonimaksu, kui Fed prindib raha võla monetiseerimiseks.
Aga kuidas on Fediga? Kas raha kaotamine pole keskpanga jaoks probleem?
See oleks kindlasti normaalse panga jaoks. Kuid Fed ei ole tavaline pank.
Nagu Mises Institute’i vanemtoimetaja Ryan McMaken ütles: “Föderaalreservi de facto reaalsus on see, et see on valitsusasutus, mida juhivad valitsuse tehnokraadid ja mis naudib eeliseid, mis tulenevad kongressi väga vähesest järelevalvest.”
Kui tavaline ettevõte kaotab raha, peab ta vähendama kulusid, müüma varasid, laenama raha või võtma muid meetmeid kahjumi peatamiseks. Kui ta kaotab piisavalt raha, sööb ta lõpuks ära ettevõtte varad. Kui see kestab piisavalt kaua, muutub ettevõte maksejõuetuks. Püsivad kahjud tähendavad lõppkokkuvõttes pankrotti.
Fed ei pea neid asju tegema. Tegelikult võib see aasta-aastalt raha kaotada ja jätkata äritegevust nii, nagu poleks kahjumit.
Kuidas?
Sest me elame maailmas, kus Föderaalreserv saab ise oma raamatupidamisreeglid koostada. Ja vastavalt oma raamatupidamisreeglitele muutub iga netokahjum maagiliselt “edasilükkunud varaks”.
“Ebatõenäolise stsenaariumi korral, kus realiseeritud kahjum on piisavalt suur, et tekitada reservpankadele üldine puhastulu kaotus, täidaks Föderaalreserv endiselt oma finantskohustusi tegevuskulude katmiseks. Sellisel juhul peatatakse rahaülekanded riigikassasse ja edasilükatud vara kajastatakse Föderaalreservi bilansis.”
Selle skeemi kohaselt ei vähenda tegevuskahjum Fedi teatatud kapitali ega ülejääki. Pank loob lihtsalt oma bilansis õhukesest õhust “vara”, mis on võrdne kahjumiga ja äritegevus jätkub nagu tavaliselt. (See on nagu rahatrükk.) Kui kahjumid suurenevad, kasvab selle “vara” suurus.
Selle “edasilükkunud vara” suurus ei ole piiratud ega selle olemasolu ajaliselt piiratud.
Kui Fed naaseb kasumlikkuse juurde, säilitab ta kasumi, et vähendada selle kujuteldava vara kogust. Teisisõnu, USA valitsus ei saa Fedilt raha enne, kui see “vara” on nullitud. Sel hetkel jätkab Fed föderaalvalitsusele raha saatmist.
Sellel ei ole Fedile tegelikku mõju, kuid see tähendab, et USA valitsus näeb pikaajalist tulude vähenemist, mille tulemuseks on eelarvepuudujääk, mis on suurem kui see muidu oleks olnud seni, kuni Fed kaotab raha.
Alex Pollocki hiljutine artikkel, mille avaldas Mises Wire, lagundab selle Fedi viimase bilansi abil.
CQFR teatab, et kogukapital on umbes 42 miljardit dollarit (35.6 miljardit dollarit sissemakstud kapitali liikmetest kommertspankadelt ja 6.8 miljardit dollarit jaotamata kasumit, mida nimetatakse “ülejäägiks”). Kuid pange tähele: see kogukapital on palju väiksem kui 57 miljardit dollarit 2023.aasta kuue kuu teatatud kahjum, millele tuleb lisada 2022.aasta hilisemate kuude kahjum 17 miljardit dollarit. See 74 miljardi dollari suurune kogunenud kahjum 30.juuniks tuleb lahutada jaotamata kasumist ja seega kogu kapitalist. Kuid Fed ei tee seda – ta kajastab eksitavalt oma kahjumit varana (!), mida ta nimetab “edasilükatud varaks” – tava, mis on väga üllatav kõigile, kes läbisid raamatupidamise 101. Miks Fed seda teeb? Arvatavasti ei soovi ta end näidata negatiivse kapitaliga. Negatiivne kapital on aga reaalsus.
Siin on kombineeritud Fedi õiged kapitalikontod 30.juuni seisuga, mis põhinevad üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetel. Nende tulemuseks on negatiivne kapital 32 miljardit dollarit:
Sissemakstud kapital: 36 miljardit dollarit
Jaotamata kasum (68 miljardit dollarit)
Kogu kapital (32 miljardit dollarit)
Kindlasti soovin, et saaksin maksude tegemisel kasutada oma raamatupidamissüsteemi. Aga paraku pole ma eriline.
Järeldus
See ei ole hea uudis valitsusele, mis on juba niigi võlgadesse mattunud ja kellel on kuust kuusse tohutu eelarvepuudujääk. See tähendab, et USA valitsus peab laenama veelgi rohkem raha, mida Fed peab lõpuks rahaks tegema.
See on veel üks põhjus, miks Fedi inflatsioonivõitlus on määratud läbikukkumisele. Intressimäärade tõstmine ja bilansi kahanemine inflatsioonidraakoni taltsutamiseks tähendab suuremat föderaalvalitsuse võlga. See avaldab keskpangale suuremat survet, et see toetaks valitsuse laenu- ja kulutamispoliitikat. Mingil hetkel on Fed sunnitud kärpima intressimäärasid ja naasma QE-sse, et manipuleerida võlakirjaturuga, et valitsus saaks laenamist jätkata. Teisisõnu peab see tekitama rohkem inflatsiooni.
