Facebook kui impeerium
Alates sellest, kui 1960-ndatel alustati USA kaitseministeeriumis ARPANET-i arendamist, on kübermaailmast saanud inimkonna suurim õnnistus ja õnnetus. Probleemi olemus pole mitte selles, et internet ja sotsiaalvõrgustikud oleksid a priori kuradist. Lihtsalt seadusandlus ei jõua üha kiiremini kasvava kübermulli ohjeldamisele järele ja seaduseauke kasutades üritavad mõjukad huvigrupid sotsiaalvõrgustikke enda heaks tööle panna. Teadvuse väänamisest küberruumis on saanud lausa eraldiseisev tootmisharu, mille abil arrogantsed PR käsitöölised sekkuvad meie ellu ka koduses Eestis.
Teisalt on toimunud ennaktempos loodusseadusi eirav evolutsioon, mille käigus on inimesed saanud endale nutiseadmete ja interneti näol reaalselt toimiva kuuenda meele, mis võib viia, ja praktikas on juba viinudki, kaasasündinud meelte ja tajude hääbumisele.
Maailm muutub ja inimkonnast iga seitsmendat ehk kokku siis ca 1,2 miljardit indiviidi haarav Facebook, on piisavalt auahne projekt, et üritada võtta enda kätte ajaloo kujundamine. Ammu juba on eemaldutud naiivse ja süütu suhtluskeskkonna kuvandist, millisena Zukerberg ja tema meeskond püüdsid oma impeeriumi avalikkusele esitada. Nüüdne Facebook on läbinud arengu ülikooli suhtlusvõrgust nutikate algoritmide läbi inimeste veendumusi ja vaateid kujundavaks sektilaadseks üleilmseks küberriigiks, mille kodanikud muutuvad oma eelistustes ja tulevikuootustes üha üheülbalisemaks. Mängu inimestest kuulekate tarbijate, moevoolude järgijate ning peavoolumõtetega kaasaminejate vormimisel, on aastaid mängitud ilma eriliselt häbenemata ja eesmärke varjamata ning alles peale USA presidendivalimisi, kui ühtäkki märgati, kuidas sekti juht Zukerberg sätib end erakondadeväliseks kandidaadiks ning üritab nii „elevantidele“ kui ka „eeslitele“ ära teha, lõppes kannatus. Muidugi suudeti enne Zukerbergi vaibale kutsumist algatada ka hüsteeriline jaht vene jälje leidmiseks.
Facebook on võimas relv, ehk võrreldav neutronpommiga, sest võib idioodistada miljoneid, ilma, et hävitustööst suuremaid märke maha jääks. Me teadsime ju ammu, et Facebook säilitab meie andmeid ja müüb neid poliitilistel eesmärkidel teadlikult inimestega manipuleerivatele seltskondadele. Ometi pidi leiduma keegi, kes valjusti välja ütleks, et kuningas on alasti. Äratajaks sai Observeri reporter Carol Cadwalladr.
Mõne aasta eest jõudis Zukerberg piirini, mis eraldab edukat ärimeest diktaatorist – 2017. aastal avaldatud manifestis, lubas ta muuta maailma paremaks, kasutades elu korraldamiseks kõiki ühendavat sotsiaalvõrgustikku, ehk siis Facebooki, mis aitab levitada vabadust ning luua hüvesid, edendada rahu ja mõistmist, aidata inimesi päästa vaesusest ja kiirendada teaduse edusamme. Zukerberg nägi end vaimusilmas üliriigi juhina, kus inimkond koguneks linnade ja riikide asemel globaalsesse kommuuni. Samal ajal, kui Zukerberg ajas oma ohtlikku loba, riisuti Facebookist kümnete miljonite kasutajate andmed, et manipuleerida USA presidendi valimistega.
Kui Zuckerberg lubas oma uue sotsiaalvõrgustikule toetuva riigi kodanikele vabadust, võrdust ja vendlust, jahutas firma asepresident Andrew Bosworth facebooklaste õhinat märgukirjaga, milles üheselt kinnitati, et firma ei vastuta, kui keegi sureb jõhkardite või terroristide käe läbi, kellele Facebook tegi kättesaadavaks kasutajate isikuandmed.
Demokraatlike riikide kodanikel on õigus nõuda selgust üliriigi idee ning inimteadvusega mängivate online firmade tegevuses. Euroopa Liit on taoliste firmade tegevuspiire oluliselt kitsendamas ning peale Zukerbergi Kongressis ärakuulamist, mis pole vähendanud kahtlusi Facebooki enam kui kahtlases tegevuses, teeb seda ka USA, sest demokraatiat ei tohi ohustada sõnavabadusega manipuleerides.
Huvitavad ettepanekud internetiuniversumi kosmoserisust puhastamiseks tegi Washington Posti kolumnist Anne Applebaum. Ta leidis, et tuleks nõuda rohkem avalikke küsitlusi ja järelevalvet algoritmide üle, mis on loodud kasutajate jälgimiseks ning nende käitumismustri jäädvustamiseks. Huvitav on ka ettepanek reinvesteerida osa internetigigantide kasumist sõltumatu meedia toetuseks, eelkõige väikeste kogukondade kohalikesse ajalehtedesse ja omavalitsusmeediasse, mille hävitamisega needsamad gigandid edukalt tegelevad.
Facebooki sotsiaalse, poliitilise, antropoloogilise ja majandusliku mõju hindamisega tuleb jätkata ning küberimpeeriumite mänguruum allutada seadustele, mis kaitseks vabadust ja isikupuutumatust internetis.
Vsevolod Jürgenson
