Autor: Tyler Durden
Kirjutanud Felicity Bradstock OilPrice’i vahendusel,
- Euroopa seisab silmitsi järjekordse kuluka talvega, kuna madalad gaasivarud ja varustuse puudus Lähis-Idas tõstavad energiahindu.
- Tõusvad kütusekulud ohustavad majapidamisi, tööstustoodangut ja tööhõivet üle kogu Euroopa.
- Suurenenud LNG varustus USA-st võiks pakkuda mõningast leevendust, kuid jätkuvad geopoliitilised riskid muudavad energiaturud jätkuvalt haavatavaks.
Pärast kuid kestnud kõrgeid energiahindu peab Euroopa ootama, et kütusehinnad tõusevad talvekuudel veelgi kasvava nõudluse tõttu. Jätkuvad energiakaubanduse kitsaskohad ja ohud energiataristule kogu Lähis-Idas piiravad tõenäoliselt ülemaailmset energiavarustust ja tõstavad hindu veelgi, mis mõjutab tarbijaid rängalt, kui valitsused ei sekku.
Euroopa Liit (EL) on sel aastal kulutanud naftale ja gaasile hinnanguliselt 100 miljardit eurot rohkem, mis on sundinud ELi ministreid otsima viise, kuidas kõrgete kütusehindade mõju leevendada. Alates 2022. aastast on täiendavad energiakulud ületanud 900 miljardit eurot, hoolimata üldise nõudluse langusest. Maagaasi hind Euroopas on pärast USA-Iisraeli juhitud sõja puhkemist Iraanis enam kui kahekordistunud. See talv võib olla kõige raskem energiavarustuse ja hindade osas alates Venemaa sõja algusest Ukraina vastu ning sellele järgnenud sanktsioonide kehtestamisest Venemaa energia vastu.
Samal ajal hoiatas ELi energiavolinik Dan Jorgensen, et talvekuud võivad olla keerulised, arvestades “väga kõrgeid” nafta- ja gaasihindu, kuid kinnitas tarbijatele, et tarneprobleeme ei oodata. Jorgensen soovitas ka edasi lükata regulatsioonide kehtestamise, mis vähendavad energiaimpordist pärit metaani heitkoguseid, et leevendada survet Euroopa energiaturgudele.
Gaasivarud on langenud madalaimale tasemele alates 2022. aastast. Septembris ulatusid gaasivarud Euroopas umbes 67 protsenti nende võimsusest, võrreldes hooajalise keskmise umbes 80 protsendiga. Saksamaa, millel on Euroopa suurim ladustamismaht, on umbes poole täis ja eeldatavasti jääb sel aastal oma ametlikust 80-protsendilisest ladustamiseesmärgist maha.
Samal ajal on energia kaubanduse rangete piirangute tõttu Hormuzi väina kaudu tarnepuudus tõstnud energiahindu järsult. Ajavahemikus 25. september 2025 kuni 2026 tõusid naftahinnad 65 protsenti, diisli oma 45 protsenti ja lennukikütuse hinnad 112 protsenti. See on pannud Euroopa Komisjoni kutsuma tarbijaid üles aasta jooksul nõudlust piirama, et tagada tarne.
Kuigi Euroopa suundub talvekuudesse suure energianõudlusega, ei paista Iraani sõja lõppu silmapiiril. Lisaks eeldatakse, et El Niño ilmatsükkel muudab ilmastikuolude arengud veelgi keerulisemaks, mis võib gaasinõudluse olukorda veelgi keerulisemaks muuta. Kütusevedudele Hormuzi väina kaudu on endiselt ohud ning jätkuvad ohud energiataristule kogu Lähis-Idas. Samas on Houthi rünnakud Punases meres ja torujuhtmetel jätkuvalt murettekitavad. Seega võib eeldada, et globaalne naftakaubandus jääb piirangute alla veel 2027. aastani.
Ameerika Ühendriigid on keskendunud nafta ja gaasi tootmise suurendamisele, et leevendada mõningaid pudelikaelu energiatarneahelas, kuid see suudab lünga vaid osaliselt täita. Atlandi ja Vaikse ookeani veokulud on naasnud Iraani sõjaeelsele tasemele, kuna suurem osa kaupadest transporditakse Ameerika Ühendriikidest Euroopasse, mitte Aasiasse, mis lühendab transporditeid ja suurendab laevade kättesaadavust.
Sõltumatu LNG ja laevanduse analüütik Pratiksha Negi ütles: “Atlandi kaubanduse kasvav osakaal koos kiiresti kättesaadavate laevade suurenemisega avaldab jätkuvalt survet kaubaveohindadele… Ootan, et Euroopa jääb 2026. aasta neljanda kvartali alguses USA marginaalse LNG peamiseks sihtkohaks, arvestades selle hooaja märkimisväärset ladustamispuudujääki.” Negi tõi esile ka uute laevade tarnete kasvu: aasta esimese seitsme kuu jooksul tarniti umbes 55 uut laeva ning aasta lõpuks oodatakse veel 40–45.
Üle Euroopa muretsevad majapidamised mitte ainult oma energiakulude pärast, vaid mitmed tööstusharud valmistuvad ka kütusepuuduseks. Kõrgemad kütusehinnad tõstavad tehaste ja teiste rajatiste tegevuskulusid, mis võib panna ettevõtted nõudma tööstuskaupade eest kõrgemaid hindu, kuna kulud kanduvad taas tarbijatele. Samal ajal võivad ettevõtted, kes ei suuda tagada piisavalt kütusevarusid ega nende eest maksta, olla sunnitud talvel tegevuse lõpetama, mis tooks kaasa töökohtade kaotuse.
Item Clubi hiljutine prognoos näitab, et 2026. aastal võib Ühendkuningriigis sõja tõttu kaotada kuni 163 000 töökohta, eriti piirkondades, kus on tugevad tootmissektorid nagu Lõuna-Wales ja Humberi piirkond. Kuna Ühendkuningriik on üks Euroopa suurimaid gaasitarbijaid, on ta eriti haavatav kaubanduspiirangute suhtes, peamiselt seetõttu, et tal on üks madalaimaid kodumaiseid ladustamisvõimsusi, mis tähendab, et ta sõltub tugevalt torujuhtmete impordist Euroopast ning tankerite tarnimisest USA-st ja Lähis-Idast. Centrica tegevjuht, British Gas’i omanik Chris O’Shea, ütles augustis, et Suurbritannial on “peaaegu üldse gaasi ladus” tulevaks talveks.
Nii majapidamised kui ka ettevõtted üle Euroopa võivad sel talvel saada tugeva tabamuse jätkuvate nafta- ja gaasitarnete kitsaskohtade ning kõrgete energiahindade tõttu. See võib sundida tarbijaid oma tarbimist piirama ning sundida Euroopa Komisjoni ja valitsusi sekkuma, et tagada tarbijate juurdepääs elutähtsatele energiaallikatele.
***
