Üleeelmisel nädalavahetusel toimunud sõjavastaste protestide seerias esinesid Lääne-Euroopa kodanikud, kes nõudsid oma valitsustelt diplomaatiat Venemaaga ja relvasaadetiste peatamist Kiievisse. Kuna praegune konflikt Ukrainas sai aastaseks, nähti Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias suuri meeleavaldusi, mis nägid inimesi üle poliitilise spektri ühinenud.
10 000 inimest kogunes Pariisi, et avaldada meelt Prantsusmaa liikmelisuse vastu nii NATO-s kui ka ELis. Kohalolijad nõudsid ka Prantsusmaa valitsuse sõjalise abi lõpetamist Kiievile. Meeleavalduse, mida nimetati “Rahumarsiks rahvuslikuks rahu nimel”, korraldas parempoolne Les Patriotes. Rühmituse juhi Florian Philippoti sõnul, kes ise Pariisi miitinguga liitus, korraldati pühapäeval sarnaseid, kuid väiksemaid proteste veel 30 kohas üle kogu riigi.
Laupäeval osalesid tuhanded inimesed rahumeeleavaldustel Itaalia linnades Genovas ja Milanos. Genovas keskendus miiting Ukrainasse relvaveo lõpetamisele ning selle korraldasid ametiühingu liikmed ja vasakpoolsed aktivistid, mille loosung oli “Madalamale relvi, tõstke palku.” Kohaliku meedia teatel liitus Genova meeleavaldusega 4000 inimest kogu Itaaliast, samuti inimesi Prantsusmaalt ja Šveitsist.
Kollektiivsed autonoomsed sadamatöölised (CALP) aitas koos Itaalia kommunistliku parteiga miitingut korraldada. Nad nõudsid, et Genova sadama rajatisi ei kasutataks enam relvasaadetiste hõlbustamiseks Ukrainasse.
CALP-i liige Riccardo Rudino märkis, et “konflikt Ukrainas ei alanud eelmisel aastal”, vaid pigem “2014. aastal Donbassi venekeelse elanikkonna veresaunaga”.
Pärast USA toetatud 2014.aasta riigipööret Kiievis – millega kukutas Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitši valitsus – annekteeris Venemaa Krimmi poolsaare, samas kui Kiievi sõjas Donetski ja Luganski lahkulöönud vabariikide vastu hukkus üle 14 000 inimese, sealhulgas tuhanded tsiviilisikud.
Londonis korraldas suur rühmitus samasuguse meeleavalduse, milles kutsuti üles saavutama rahu Ukrainas ja lõpetama Briti valitsuse relvavedu Kiievisse. Ürituse pidas Stop the War Coalition Portland Place’is Londoni kesklinnas ja sellel osales endine Tööpartei juht Jeremy Corbyn.
Paljud tuhanded inimesed osalesid Berliini kesklinnas massilisel meeleavaldusel, kus osalejad tõrjusid Saksa sõjalise abi vastu Kiievile. Brandenburgi värava juurde kogunenud meeleavaldajad nõudsid lisaks, et nende valitsus kaasaks Venemaa rahukõnelustesse ja lõpetaks sõja Ukrainas.
Korraldajate sõnul liitus meeleavaldustega “Ülestõus rahu nimel” kuni 50 000 inimest. Politsei pakkus aga madalama hinnangu, et kohal on 13 000 inimest. Ürituse korraldas Saksamaa Lingipartei (Vasakpartei) liige Sahra Wagenknecht, samuti feministlik kirjanik ja kampaaniamees Alice Schwarzer.
Wagenknecht teatas, et neonatsid ei ole meeleavaldusele teretulnud, kuid kõik teised, kes soovivad rahu “ausa südamega”, olid oodatud. Üritusel peetud kõnes kuulutas Wagenknecht “uue tugeva rahuliikumise loomist Saksamaal”.
Ta märkis ka, et lugematuid meeleavaldajaid ühendas tõsiasi, et nad ei tunne end kantsler Olaf Scholzi ja tema välisministri Annalena Baerbocki valitsuse poolt esindatuna nende otsuses varustada Kiievit relvastusega, sealhulgas peamiste lahingutankidega. Berliini sõjas osalemise drastilisele eskaleerumisele alates eelmisest aastast on mõnel bänneril kirjas “Täna kiivrid, homme tankid, ülehomme teie pojad.”
Teistel protestijate kantud plakatitel olid sellised sõjavastased loosungid nagu “Peatage tapmine”, “Mitte minu sõda, mitte minu valitsus” ja “Diplomaadid granaatide asemel”.
Kaks nädalat enne protesti avaldasid Wagenknecht ja Schwarzer “Rahu manifesti”, milles nõuti, et Scholz “peataks relvatarnete eskalatsiooni”. Väidetavalt on petitsioon kogunud üle 650 000 allkirja, sealhulgas mõned silmapaistvad intellektuaalid ja poliitilised tegelased.
Sel nädalavahetusel Berliinis toimunud massilised meeleavaldused järgnesid väiksemale meeleavaldusele jaanuari lõpus Nürnbergis, kus osalejad protestisid Scholzi otsuse vastu anda Kiievile lahingutankid Leopard 2. Sel kuul avaldas umbes 10 000 inimest meelt ka Münchenis Müncheni julgeolekukonverentsi ajal, kus lääne liidrid arutasid Ukraina vägede rahastamist, relvastamist ja väljaõpet Venemaa alistamiseks “nii kaua kui kulub”.
Ka pühapäeval kogunesid Edela-Saksamaal meeleavaldajad Ramsteini õhuväebaasi, kus peeti Ukraina kaitsekontaktrühma Kiievi relvastamist käsitlevaid koosolekuid, nõudes relvatarnete lõpetamist, nõudes samal ajal USA õhujõududelt kojuminekut.
Nürnbergis väljendasid meeleavaldajad tõsist muret, et Saksa rahvas tõmbub järjekordsesse sõtta Venemaaga. Üks meeleavaldaja kommenteeris: “Kui meie, sakslased, sattume sõtta ja minul isiklikult Venemaaga sõda pole, siis meie, sakslaste jaoks on see ajaloo põhjal halvim märk, mida me saame saata.” Meeleavaldaja jätkas: “Ükski sõda ei tohi käia läbi Saksamaa, ei relvatarnete ega millegi muuga, sest vastasel juhul on Saksamaa jälle selle keskel.” Ta usub, et see on just see, mida “Ameerika tahab”.
Viimased protestid Saksamaal toimusid uuriva ajakirjaniku Seymour Hershi pommuudise „Kuidas Ameerika võttis Nord Streami torujuhtme välja” taustal.
Enne sõja algust andis Venemaa ligikaudu kolmandiku Euroopa gaasist, samas kui Saksamaa sõltus enam kui poole gaasitarnetest Moskvast. Pärast Nord Streami torujuhtmete saboteerimist pakkus Venemaa president Vladimir Putin välja gaasi tarnimise Euroopasse Nord Stream 2 kahjustamata liini kaudu. Berliin lükkas selle pakkumise kiiresti tagasi.
Riigisekretär Antony Blinken tähistas Läänemerel toimunud plahvatusi, mille põhjustasid Hershi sõnul USA mereväe tuukrite pandud lõhkekehad, mis plahvatas Norra luurelennuki poolt maha visatud sonaripoiga. Blinken kirjeldas rünnakut kui “tohutut strateegilist võimalust” võõrutada Euroopa sõltuvusest odavast Venemaa energiast “järgmisteks aastateks”. Alates rünnakust, mis viis tõenäoliselt kõigi aegade suurima metaangaasi lekkeni, on USA ja Norra võtnud Venemaa koha Euroopa suurimate maagaasitarnijatena.
USA juhitud Venemaa vastu peetava majandussõja tagajärjel on inimesed kogu Euroopas kannatanud gaasihindade ja inflatsiooni hüppeliselt tõustes, mistõttu mõnedel on külmadel talvekuudel raskusi oma kodu kütmisega. Pinge hakkab ilmnema, tõenäoliselt mängides mingit rolli viimaste päevade protestiaktsioonide motiveerimisel. Eelmisel aastal osalesid kümned tuhanded samalaadsetel meeleavaldustel Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Tšehhis, kusjuures paljud väljendasid nördimust Ukrainale antava kalli välisabi pärast, kuna nende elatustase langeb jätkuvalt.
