Euroopa rafineerimistehastel näib praegu olevat rohkem toornaftat, kui neil vaja on – kuna varane paanika Venemaa naftaekspordi kahanemise pärast – ja sellele järgnev naftapuudus maailmas – osutusid ülepaisutatuks.
Toornafta kauplejad on osutanud Euroopa võimele hankida toornaftat Ladina-Ameerikast, Lähis-Idast ja Ameerika Ühendriikidest kui peamist põhjust, miks Euroopa rafineerimisettevõtted hingavad kergendatult.
Ka Aasia on tänu Hiina lõputule võitlusele tabamatu null-covidi eesmärgi saavutamiseks hankinud vähem toornaftat, kui analüütikud ennustasid.
Ladina-Ameerika toornafta import Euroopasse on sel aastal olnud keskmiselt 313 000 barrelit päevas, võrreldes 132 000 Refinitiv Eikoni andmetega. Juulis oli keskmine sellest tunduvalt kõrgem, 600 000 barreiti päevas. Euroopa on Ameerika Ühendriikidest võtnud tänavu keskmiselt 1,1 miljonit barreiti päevas, eelmisel aastal oli see näitaja vaid 800 000 bpd. Euroopa Iraagi naftaimport on juulist novembrini 20% suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Pakkumise ülejäägid mõjutavad hindu. Brendi hind on alates eelmisest nädalast langenud peaaegu 9 dollarini barreli kohta. Üks Euroopa toornafta kaupleja ütles Reutersile, et Euroopa rafineerimisettevõtted “paistavad olevat novembris ja detsembris üle ostnud, tõenäoliselt Uuralite ümber valitseva hirmu tõttu”. Lisaks nendele hirmudele, mis tekitasid paanikaoste, piirasid Prantsusmaa rafineerimistehastes nädalaid kestnud streikid ja rafineerimistehaste hoolsad hooldustööd ka nõudlust toornafta järele Euroopas, kuna ringlus aeglustus.
Kauplejad ja rafineerimisettevõtted suurendasid sel suvel oma oste, eeldades defitsiiti, mis tuleneb Euroopa Venemaa toornafta impordikeelust.
See keeld hakkab kehtima 5. detsembril. Seni pole Euroopal tõenäoliselt probleeme piisava toornafta hankimisega.
Pärast 5. detsembrit võib aga olla hoopis teine lugu.
