Euroopa Liidus arendatav digikukkur lubab loobuda kõigist paber- ning plastdokumentidest nagu praegu on ID-kaart või juhiluba. Plastkaarte siiski välja vahetama keegi ei sunni – ka need jäävad esialgu alles.
Rahakotti ei pruugi paari aasta pärast enam üldse vaja minna. Nagu juba praegu saab pangakaarti kasutada telefonis, arendatakse Euroopa Liidus digikukrut, mis lubaks sarnaselt ID-kaarti hoida telefonis.
“Digitaalsele kujul see ei käi nii nagu plastkaardiga, et võtate kaardi oma taskust ja näitate. Digitaalsele kujul see käib nii, et ma annan oma telefoniga loa teisel inimesel, ametnikul, mis iganes instantsil teha minu kohta päringut, et tuvastada mind,” selgitas Riigi Infosüsteemi Ameti ekspert Mark Erlich.
Digikukrus saab hoida kõigi lubade ja õiguste tõendeid, näiteks ka juhiluba, kalapüügiluba või ravimiretsepte. See lubaks ka rohkem valida, kellele millist infot näidata.
“Näiteks kui teid peatab liikluspolitseinik, tal võib olla tõesti on õigus näha teie isikukoodi ja nime, samas uksehoidja kõrtsipeol ei pea ju teadma, kus te elate, mis on teie isikukood, sünniaeg või nimi. Temal on lihtsalt vaja näha, et sellise näoga inimene on 18 täis. Rohkem infot tal ei ole vaja,” rääkis Erlich.
Aastast 2020 on Euroopa Liidu seadusandjad arutanud lühendi eiDAS järgi tuntud määruse uut versiooni. Lisaks valmis just nädal tagasi esialgne digikukru rakendus. See määrus on veel eelnõu ja digikukrut alles hakatakse katsetama.
“Aga põhimõtteliselt ei oleks mingeid takistusi 2025. aasta lõpuks hakata liikmesriikidel kasutama sellist lahendust,” sõnas Erlich.
Kuid kas veel paberallkirjade ja -dokumentidega harjunud lääneeurooplased tulevad sellega kaasa?
“Aus vastus on see, et kaks aastat tagasi ma oleks öelnud julgelt ei, täna ma olen pigem positiivne ja ütleks jah. Need samad prantslased, neil on see probleem, et nad alles hiljuti võtsid kasutusele plastist ID-kaardi nagu Eestis. Seni olid Prantsusmaal igasugused paberdokumendid, mida oli väga lihtne võltsida. See oli suur probleem,” selgitas RIA ekspert.
Ka praegu ei ole kõik paberist veel loobunud, lisas Erlich. Miljonitele inimestele plastdokumentide väljastamine võtab kaua aega – digidokumentidega läheb palju kiiremini. Lääne-Euroopal on seega pärast 20 aastat veninud digitaliseerimist võimalik teha arenguhüpe.
Üleöö plastdokumendid siiski ei kao. Enne peavad kõik teenuseosutajad suutma digikukrut kasutada, internetiühendus peab olema igal pool pea lakkamatu ning vähemalt Euroopa Liit peab seda tegema koos, sest ID-kaart on ka reisidokument.
Kuid tasapisi hakkavad plastkaardid kaduma.
“Pigem jääb plastdokument harvaks nähtuseks, et kui inimene tõesti tahab seda näiteks reisimiseks või mingil muul eesmärgil, siis ta taotleb seda eraldi,” ütles Erlich.
ERR
