Euroopa liigub vältimatult kolmikkriisi poole, ütles Saksa publitsist Thomas Fasbender ajakirjale Preussische Allgemeine antud intervjuus oma uue raamatu “Jube sajand” ilmumise puhul.
Raamatu alapealkiri “Enne pöördepunkti” on otsene tsitaat väljendile, mis on võetud kantsler Olaf Scholzi eripöördumist Bundestagile 27.veebruaril 2022 vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse. Selles kasutas ta sõna “Zeitenwende“.
Kui Saksa valitsuse kasutatud sõna ametlik tõlge on “pöördepunkt” või “muutushetk”, siis algne saksakeelne termin viitab nii aegade muutumisele kui ka geopoliitilistele muutustele.
“Valisin termini “pöördepunkt”, kuna selle tõi mängu Olaf Scholz. Kuigi raamat on sisuliselt kirjutatud enne seda, kogeme tõepoolest epohhi muutumist. See on aga palju ulatuslikum, kui Scholz kirjeldas,” rääkis autor intervjuus.
Ta ütleb, et praegune kolmikkriis, millega Euroopa silmitsi seisab, avaldab mandrile määravat mõju kogu ülejäänud sajandiks.
“Euroopa on teel kolmikkriisi poole, mille tagajärjed mõjutavad meid massiliselt kogu sajandi jooksul.”
Esiteks on Lääne-Euroopa kiire võimukaotus pärast umbes 500 aastat kestnud ülemaailmset domineerimist.
“Aeg, mil britid, prantslased, sakslased ja teised jätsid maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, teaduslikult, tehniliselt ja majanduslikult jälje, on ajalugu,” ütles ta.
Fasbender ütleb, et teist kriisi, kliimamuutuste kriisi, ei saa lahendada lihtsalt selle peatamisega:
“Teine suur kriis on kliimamuutus. Fakt on see, et see toimub. Viimastel aastatel on arutelu keskendunud sellele, kes selle eest vastutab ja kuidas seda peatada. “
“Kuid meil ei õnnestu seda peatada. Seega peame endalt küsima: mida tähendab konkreetselt elada maailmas, mis on kaks või enam kraadi soojem? Millised tagajärjed sellel on, kuidas sellega toime tulla? ”
„See, mida me Saksamaal teeme, ei oma praktiliselt mingit mõju. Minu arvates on seda hämmastavam, et me alles nüüd hakkame kohanemise probleemiga tegelema. See on seda olulisem, et iga euro saame kulutada vaid ühe korra. Kas kliimakaitseks (mis pole võimalik) või kliimaga kohanemiseks.”
Kolmas, kuid sugugi mitte vähem oluline kriis on rahvastikuplahvatus Sahara-taguses piirkonnas, mis hõlmab sisuliselt ka kahte eelmist:
„Kolmas probleem on rahvastiku kasv Aafrikas, eriti Sahara-taguses piirkonnas. Seal näeme rahvaarvu kahekordistumist aastaks 2050 ja isegi neljakordistumist aastaks 2100.”
“Mingil ajal 22.sajandil on üle poole maailma elanikkonnast pärit Sahara-tagusest Aafrikast. Siin peituvadki tõelised pöördepunktid.”
“Me oleme sisenemas maailma, kus Euroopat võidakse endiselt tajuda elava muuseumina. Kindlasti mitte enam majaka või eeskujuna,” ütles ta.
Inimesed teevad koostööd, et tõmmata kohalike sõnul kaldale ümber läinud paat Senegalis Dakaris, kus leiti esmaspäeval, 24.juulil 2023 mitu inimest, kaldale. (AP Photo/Leo Correa)
Fasbender järeldab, et “Meid, eurooplasi, takistab ka see, et paljud kas ei hooma uut reaalsust või ei taha seda aktsepteerida. Vastupidi, me jätkame enda ülehindamist.”
