Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et Šveitsi valitsus rikkus oma kodanike inimõigusi, kuna ei võtnud piisavaid meetmeid nende kaitsmiseks kliimariskide eest.
Prantsusmaal Strasbourgis asuva kohtu teisipäevane otsus on Verein KlimaSeniorinnen Schweizi võit.
Verein KlimaSeniorinnen Schweiz, kelle nimi tõlgitakse inglise keelde kui “Senior Women for Climate Protection”, oli väitnud, et 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) sisaldab keelt, mis kohustab nende valitsust konkreetselt kaitsma neid kliimamuutuste kahjulike mõjude eest.
EIÕK artikkel 8 kirjeldab üldiselt üksikisiku õigust sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, samuti tema kodu ja isiklikku kirjavahetust.
Inimõiguste kohta tehtud otsuse taotlejad väitsid, et EIÕK artiklis 8 kirjeldatud eraelu puutumatuse ja isikliku eluga seotud õigused hõlmavad õigust sellele, et kliimamuutused ei mõjutaks inimese isiklikku elu, ning loovad konventsiooni liikmesriikidele kohustuse see õigus tagada.
Šveitsi valitsus oli rõhutanud, et on tunnistanud kliimamuutuste võimalikku kahju ja astunud samme kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kuid seadnud kahtluse alla sellise juhtumi algatamise õigusliku aluse. Šveitsi valitsus väitis, et negatiivne mõju tervisele, mida hagejad võivad temperatuuri tõusu tõttu kannatada, on liiga ebamäärane, et seda saaks konkreetselt seostada Šveitsi valitsuse tegevusetusega.
“Kasvuhoonegaaside heitkoguseid põhjustas riikide kogukond ja eri riigid paiskasid õhku erinevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Arvestades Šveitsi praegust madalat kasvuhoonegaaside heite intensiivsust, ei olnud Šveitsile süüks pandud tegematajätmised sellist laadi, et põhjustaksid iseenesest taotlejate väidetavaid kannatusi ning neil oleksid tõsised tagajärjed nende elule ning era- ja perekonnaelule,” väitis Šveitsi valitsus teisipäevases
otsuses esitatud argumentide kokkuvõtte kohaselt.
Euroopa Inimõiguste Kohus, mis on asutatud EIÕK-ga seotud kohtuasjade lahendamiseks, asus lõpuks hagejate poolele, sõlmides selle 1950. aasta konventsiooni artikli 8, “mis hõlmab riigivõimude õigust tõhusale kaitsele tõsiste kahjulike mõjude eest, mida kliimamuutused avaldavad elule, tervisele, heaolule ja elukvaliteedile”.
Kohus otsustas, et Šveits ei täitnud neid ilmseid kohustusi kaitsta oma kodanikke kliimamuutuste eest, sest ta ei olnud rakendanud piisavat siseriiklikku raamistikku kasvuhoonegaaside heitkoguste reguleerimiseks.
“Tunnistades, et riiklikel ametiasutustel on õigusaktide ja meetmete rakendamisel lai kaalutlusõigus, leidis kohus talle esitatud materjalide põhjal, et Šveitsi ametivõimud ei tegutsenud õigeaegselt ja asjakohasel viisil, et välja töötada, välja töötada ja rakendada asjakohaseid õigusakte ja meetmeid antud juhul,” öeldakse teisipäevase otsuse
kokkuvõttes.
Lisaks otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Šveitsi kohtusüsteem on rikkunud EIÕK artiklit 6, keeldudes kuulamast ära kaebajate endi kliimaargumente. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 kohustab liikmesriike tagama oma kodanikele õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele.
“Kohus leidis, et Šveitsi kohtud ei olnud esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, miks nad ei pidanud vajalikuks uurida kaebajate ühingu kaebuste põhjendatust. Nad ei olnud võtnud arvesse kaalukaid teaduslikke tõendeid kliimamuutuste kohta ega võtnud kaebusi tõsiselt,” öeldakse otsuse kokkuvõttes.
Kohtuotsus, mida ei saa edasi kaevata, võib sundida Šveitsi valitsust võtma suuremaid meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Otsus mõjutab 46 riiki, kes on Euroopa Nõukogu ja selle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni liikmed, kohustades neid liikmesriike tagama, et nad kehtestaksid kliimamuutustega tegelemise poliitika.
“See on pöördepunkt,” ütles kliimaaktivist ja kohtualune Corina Heri teisipäevase otsuse kohta. Ta ütles, et otsus sillutab teed täiendavatele õiguslikele väljakutsetele erinevatele Euroopa Nõukogu liikmetele.
Kohtu president, kohtunik Siofra O’Leary rõhutas, et mitmed Euroopa Nõukogu liikmesriigid peavad veel otsustama, kuidas täita oma uusi kohustusi kaitsta inimesi kliimamuutuste eest.
“Euroopa Inimõiguste Kohus ei käskinud Šveitsi valitsusel võtta mingeid konkreetseid meetmeid, rõhutades, et Šveitsi valitsuse vabastamine “sõltub tingimata demokraatlikust otsustusprotsessist”, et kehtestada sellise õiguskaitsevahendi kehtestamiseks vajalikud seadused,” ütles Richard Lazarus, Harvardi õigusteaduskonna professor, kes on spetsialiseerunud keskkonna- ja loodusvarade õigusele.
Šveitsi föderaalne justiitsamet nimetas Euroopa Inimõiguste Kohtu teisipäevast otsust lõplikuks ja ütles, et seda tuleb rakendada.
“Koos asjaomaste ametiasutustega analüüsime nüüd ulatuslikku kohtuotsust ja vaatame üle, milliseid meetmeid Šveits tulevikus võtab,” teatas Šveitsi valitsusamet.
Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et Šveitsi valitsus rikkus oma kodanike inimõigusi, kuna ei võtnud piisavaid meetmeid nende kaitsmiseks kliimariskide eest.
Prantsusmaal Strasbourgis asuva kohtu teisipäevane otsus on Verein KlimaSeniorinnen Schweizi võit.
Verein KlimaSeniorinnen Schweiz, kelle nimi tõlgitakse inglise keelde kui “Senior Women for Climate Protection”, oli väitnud, et 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) sisaldab keelt, mis kohustab nende valitsust konkreetselt kaitsma neid kliimamuutuste kahjulike mõjude eest.
EIÕK artikkel 8 kirjeldab üldiselt üksikisiku õigust sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, samuti tema kodu ja isiklikku kirjavahetust.
Inimõiguste kohta tehtud otsuse taotlejad väitsid, et EIÕK artiklis 8 kirjeldatud eraelu puutumatuse ja isikliku eluga seotud õigused hõlmavad õigust sellele, et kliimamuutused ei mõjutaks inimese isiklikku elu, ning loovad konventsiooni liikmesriikidele kohustuse see õigus tagada.
Šveitsi valitsus oli rõhutanud, et on tunnistanud kliimamuutuste võimalikku kahju ja astunud samme kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kuid seadnud kahtluse alla sellise juhtumi algatamise õigusliku aluse. Šveitsi valitsus väitis, et negatiivne mõju tervisele, mida hagejad võivad temperatuuri tõusu tõttu kannatada, on liiga ebamäärane, et seda saaks konkreetselt seostada Šveitsi valitsuse tegevusetusega.
Euroopa Inimõiguste Kohus, mis on asutatud EIÕK-ga seotud kohtuasjade lahendamiseks, asus lõpuks hagejate poolele, sõlmides selle 1950. aasta konventsiooni artikli 8, “mis hõlmab riigivõimude õigust tõhusale kaitsele tõsiste kahjulike mõjude eest, mida kliimamuutused avaldavad elule, tervisele, heaolule ja elukvaliteedile”.
Kohus otsustas, et Šveits ei täitnud neid ilmseid kohustusi kaitsta oma kodanikke kliimamuutuste eest, sest ta ei olnud rakendanud piisavat siseriiklikku raamistikku kasvuhoonegaaside heitkoguste reguleerimiseks.
Lisaks otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Šveitsi kohtusüsteem on rikkunud EIÕK artiklit 6, keeldudes kuulamast ära kaebajate endi kliimaargumente. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 kohustab liikmesriike tagama oma kodanikele õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele.
“Kohus leidis, et Šveitsi kohtud ei olnud esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, miks nad ei pidanud vajalikuks uurida kaebajate ühingu kaebuste põhjendatust. Nad ei olnud võtnud arvesse kaalukaid teaduslikke tõendeid kliimamuutuste kohta ega võtnud kaebusi tõsiselt,” öeldakse otsuse kokkuvõttes.
Kohtuotsus, mida ei saa edasi kaevata, võib sundida Šveitsi valitsust võtma suuremaid meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Otsus mõjutab 46 riiki, kes on Euroopa Nõukogu ja selle Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni liikmed, kohustades neid liikmesriike tagama, et nad kehtestaksid kliimamuutustega tegelemise poliitika.
“See on pöördepunkt,” ütles kliimaaktivist ja kohtualune Corina Heri teisipäevase otsuse kohta. Ta ütles, et otsus sillutab teed täiendavatele õiguslikele väljakutsetele erinevatele Euroopa Nõukogu liikmetele.
Kohtu president, kohtunik Siofra O’Leary rõhutas, et mitmed Euroopa Nõukogu liikmesriigid peavad veel otsustama, kuidas täita oma uusi kohustusi kaitsta inimesi kliimamuutuste eest.
“Euroopa Inimõiguste Kohus ei käskinud Šveitsi valitsusel võtta mingeid konkreetseid meetmeid, rõhutades, et Šveitsi valitsuse vabastamine “sõltub tingimata demokraatlikust otsustusprotsessist”, et kehtestada sellise õiguskaitsevahendi kehtestamiseks vajalikud seadused,” ütles Richard Lazarus, Harvardi õigusteaduskonna professor, kes on spetsialiseerunud keskkonna- ja loodusvarade õigusele.
Šveitsi föderaalne justiitsamet nimetas Euroopa Inimõiguste Kohtu teisipäevast otsust lõplikuks ja ütles, et seda tuleb rakendada.
“Koos asjaomaste ametiasutustega analüüsime nüüd ulatuslikku kohtuotsust ja vaatame üle, milliseid meetmeid Šveits tulevikus võtab,” teatas Šveitsi valitsusamet.