Michael Every Rabobankist
USA impeeriumi PMI-s (+10 vs. -18 ootus) tabas eile suur tõusu-üllatus, mis kinnitab maikuu 25 baaspunkti sekundis Föderaalreservi intressitõusu ja avab ukse rohkemate asjadega lobisemiseks.
Tõepoolest, Fed-speak rõhutas, et USA majandusel läheb 5% intressimääraga hästi. See on enamiku turukommentaaride tavaline “väike pilt”.
EKP president Lagarde pidas aga eelmisel teisipäeval väga suure kõne (“Keskpangad killustunud maailmas“), mis käsitles siin leiduvat tavapärast teemat.
Tõepoolest, see oli nii oluline, et ma trükin peaaegu kogu selle uuesti välja:
“Geopoliitika tektoonilised plaadid nihkuvad kiiremini. Oleme tunnistajaks killustumisele… konkureerivateks blokkideks, kusjuures iga blokk püüab tõmmata võimalikult suurt osa ülejäänud maailmast oma vastavatele strateegilistele huvidele ja ühistele väärtustele lähemale… Sellel kõigel võib olla kaugeleulatuv mõju paljudes poliitikakujundamise valdkondades … [ja] keskpankade jaoks….”
Külma sõja järgsel ajal sai maailm kasu märkimisväärselt soodsast geopoliitilisest keskkonnast. USA hegemoonilise juhtimise all õitsesid reeglitel põhinevad rahvusvahelised institutsioonid ja globaalne kaubandus laienes. See tõi kaasa ülemaailmsete väärtusahelate süvenemise ja Hiina ühinedes maailmamajandusega ülemaailmse tööjõupakkumise tohutu kasvu. Selle tulemusena muutus ülemaailmne pakkumine sisenõudluse muutuste suhtes elastsemaks, mis viis suhteliselt madala ja stabiilse inflatsiooni pika perioodini. See omakorda toetas poliitilist raamistikku, milles sõltumatud keskpangad saaksid keskenduda inflatsiooni stabiliseerimisele, suunates nõudlust, ilma et nad peaksid pakkumispoolsetele häiretele liiga palju tähelepanu pöörama. Kuid see suhtelise stabiilsuse periood võib nüüd anda teed püsivale ebastabiilsusele, mille tulemuseks on väiksem kasv, kõrgemad kulud ja ebakindlamad kaubanduspartnerlused. Elastsema ülemaailmse pakkumise asemel võime silmitsi seista korduvate tarnešokkidega.
Hiljutised sündmused on paljastanud, mil määral sõltuvad kriitilised tarned stabiilsetest globaalsetest tingimustest … Vastuseks sellele on valitsused kehtestamas seadusandlust varustuskindluse suurendamiseks, eelkõige USA inflatsiooni vähendamise seaduse ja Euroopa strateegilise autonoomia kava kaudu. Kuid see võib omakorda kiirendada killustumist, kuna ka ettevõtted kohanevad ootuspäraselt. Tõepoolest, pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse suurenes nende ülemaailmsete ettevõtete osakaal, mis plaanivad oma tarneahelat piirkondadeks jaotada, peaaegu kaks korda – umbes 45%-ni – võrreldes aasta varasemaga. Sellel “uuel globaalsel kaardil”… on tõenäoliselt keskpankadele esmajärgulised tagajärjed.
Ühes hiljutises 1900.aastast pärit andmetel põhinevas uuringus leitakse, et geopoliitilised riskid tõid kaasa kõrge inflatsiooni, madalama majandusaktiivsuse ja rahvusvahelise kaubanduse languse… EKP analüüs näitab, et sarnaseid tulemusi võib oodata ka tulevikus. Kui globaalsed väärtusahelad killunevad geopoliitiliste joonte järgi, võib tarbijahindade globaalse taseme tõus jääda lühemas perspektiivis ligikaudu 5% ja pikas perspektiivis ligikaudu 1% vahele.
Need muutused viitavad ka sellele, et keskpankade maastikul on toimumas teine nihe: võime näha maailma muutumas multipolaarsemaks … Pärast 1945.aastat sai USD kindlalt globaalseks reservvaluutaks ja viimasel ajal on euro tõusnud teiseks. Sellel oli keskpankadele mitmesuguseid – enamasti kasulikke mõjusid. Näiteks keskpankade võime tegutseda “rahvusvahelise orkestri juhina”, nagu märkis Keynes…
Kuid uued kaubandusmustrid võivad mõjutada makseid ja rahvusvahelisi valuutareserve. Viimastel aastakümnetel on Hiina kahepoolset kaubavahetust tärkavate turgude ja areneva majandusega riikidega juba üle 130 korra suurendanud, kusjuures riigist on saanud ka maailma suurim eksportija. Hiljutised uuringud näitavad, et riigi Hiinaga kauplemise ja Hiina jüaani reservide vahel on märkimisväärne seos. Uued kaubandusmustrid võivad samuti kaasa tuua uusi liitusid. Ühes uuringus leitakse, et liidud võivad valuuta osakaalu partneri reservides suurendada ligikaudu 30 protsendipunkti võrra. Kõik see võib luua võimaluse teatud riikidele, kes soovivad vähendada oma sõltuvust Lääne maksesüsteemidest ja valuutaraamistikest…
Anekdootlikud tõendid viitavad sellele, et mõned riigid kavatsevad rahvusvahelise kaubanduse arvete esitamisel rohkem kasutada peamiste traditsiooniliste valuutade alternatiive, nagu CNY või INR. Samuti näeme alternatiivse reservvarana kulla suurenenud akumuleerumist, mille põhjuseks võivad olla riigid, millel on tihedamad geopoliitilised sidemed Hiina ja Venemaaga. Samuti üritatakse luua SWIFTile alternatiive… Need arengud ei viita USD või EUR peatsele domineerimise kaotamisele… Kuid need viitavad sellele, et rahvusvahelise valuuta staatust ei tohiks enam pidada iseenesestmõistetavaks.
Meil on selgeid näiteid selle kohta, mida mitte teha, kui seisate silmitsi volatiilsuse järsu suurenemisega. 1970.aastatel ei suutnud keskpangad … tagada rahastabiilsuse ankrut ja inflatsiooniootused kaotati – viga, mida ei tohiks kunagi korrata seni, kuni keskpangad on sõltumatud ja neil on selged hinnastabiilsuse mandaadid. Seega, kui sõltumatud keskpangad seisavad silmitsi püsivate pakkumisšokkidega, saavad ja jätkavad hinnastabiilsuse tagamist. Kuid seda on võimalik saavutada väiksemate kuludega, kui muud poliitikad on koostööaldis ja aitavad tarnevõimsust täiendada.
Näiteks kui fiskaal- ja struktuuripoliitika keskendub uue geopoliitika tekitatud tarnepiirangute kõrvaldamisele – nagu vastupidavate tarneahelate kindlustamine või energiatootmise mitmekesistamine –, võiksime siis näha positiivset ringi, mis koosneb väiksemast volatiilsusest, madalamast inflatsioonist, suurematest investeeringutest ja suurem kasv. Kuid kui eelarvepoliitika keskendub selle asemel peamiselt sissetulekute toetamisele, et tasakaalustada kulusurvet… mis kipub tõstma inflatsiooni, suurendama laenukulusid ja vähendama investeeringuid uude tarnimisse … Kuivõrd geopoliitika viib maailmamajanduse killustumiseni konkureerivateks blokkideks, nõuab see suuremat poliitilist ühtekuuluvust … strateegilise eesmärgi taga…
Õige poliitilise raamistiku saavutamine ei määra mitte ainult seda, kuidas meie majandustel kodus läheb, vaid ka seda, kuidas neid globaalselt vaadatakse suurema süsteemikonkurentsi kontekstis.
…Euroopa jaoks ei saa pikalt venitatud projekte, nagu meie kapitaliturgude süvendamine ja integreerimine enam vaadelda ainult siseriikliku finantspoliitika pilgu läbi. Otse öeldes peame Euroopa kapitaliturgude liidu loomise lõpule viima. See on otsustava tähtsusega selle määramisel, kas euro jääb maailma juhtivate valuutade hulka või astuvad selle asemele teised.
Ka keskpankadel on siin oluline roll – isegi peategelasena. Näiteks võib vahetustehingu liinide kasutamise viis mõjutada peamiste rahvusvaheliste valuutade dünaamikat…. Oleme juba näinud, et PBOC loob teiste keskpankadega üle 30 kahepoolse vahetustehingu liini, et kompenseerida renminbis likviidsete finantsturgude puudumist. See, kuidas keskpangad digiajastul orienteeruvad – näiteks oma maksesüsteemide uuendamine ja digitaalvaluutade emiteerimine – on samuti kriitilise tähtsusega selle jaoks, millised valuutad lõpuks tõusevad ja langevad.
Seega peame olema valmis uueks reaalsuseks, mis võib meid ees oodata. Aeg mõelda, kuidas reageerida muutuvale geopoliitikale, ei ole mitte killustumise ajal, vaid enne. Sest kui ma võin parafraseerida Ernest Hemingwayd, võib killustumine toimuda kahel viisil: järk-järgult ja siis äkki. Keskpangad peavad tagama stabiilsuse ajastul, mis on kõike muud kui stabiilne. Ja ma ei kahtle, et keskpangad tulevad väljakutsele vastu.
Lühidalt öeldes ütleb *EKP president*, et me näeme killustumist konkureerivateks geopoliitilisteks blokkideks, mis on struktuurselt inflatsiooniline; konkureeriv FX-arhitektuur on tekkimas; kaubandusarvete ja vahetustehingu read on võtmetähtsusega; Lääne fiskaalpoliitika peab olema ekspansiivne pakkumise poolel või kaitses; rahapoliitika peab sellega töötama “strateegiliste eesmärkide” saavutamiseks; võib vaja minna keskpanga digitaalset valuutat; ja blokk, kes teeb riigikapitalismi/merkantilismi kõige paremini, võidab “süsteemse konkurentsi”.
Seda kõike ennustati siin juba 2015.–2016.aastal, kuid turud eirasid seda, keskendudes sellele, mis nende arvates oli olulisem – mis olid nemad. Nüüd, En (La)Garde!