Esindajatekoda hääletab sanktsioonide kehtestamiseks Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule Netanyahu määruse üle

Esindajatekoda võttis 4. juunil vastu seaduseelnõu, mis kehtestaks sanktsioonid neile, kes abistavad ja õhutavad Rahvusvahelist Kriminaalkohut (ICC) – õigusakte, millele Valge Maja on vastu ja mis on seotud Haagi kohtu avaldusega, et ta taotleb Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu vahistamiskäsku.

Lõppseis oli 217–155, kaks häält “kohal”.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim A.A. Khan teatas 20. mail, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus taotleb vahistamismäärust ka Iisraeli kaitseministri Yoav Gallanti ning Hamasi juhtide Yahya Sinwari, Ismail Haniyehi ja Mohammed Diab Ibrahim al-Masri suhtes, kes väidetavalt panid toime sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid Hamasi 7. oktoobri 2023. aasta terrorirünnaku ajal ja pärast seda.

Vabariiklane Elise Stefaniku (R-N.Y.) ja Chip Roy (R-Texas) poolt vastu võetud ebaseadusliku kohtu vastumeetmete seadus võimaldaks Ameerika Ühendriikidel kehtestada sanktsioone iga välisriigi isiku suhtes, kes “on otseselt osalenud [ICC] mis tahes jõupingutustes uurida, vahistada, kinni pidada või vastutusele võtta kaitstavat isikut või muul viisil sellele kaasa aidanud”; ja “on materiaalselt abistanud, spondeerinud või pakkunud rahalist, materiaalset või tehnoloogilist tuge või kaupu või teenuseid [Rahvusvahelise Kriminaalkohtu] mis tahes jõupingutustele uurida, vahistada, kinni pidada või vastutusele võtta kaitstavat isikut.”

Seaduseelnõu võimaldaks presidendil karistada ka neid, “kes praegu tegutsevad või väidavad, et nad on otseselt või kaudselt tegutsenud mis tahes isiku heaks või nimel, kes on otseselt seotud [Rahvusvahelise Kriminaalkohtu] mis tahes jõupingutustega kaitstava isiku uurimiseks, vahistamiseks, kinnipidamiseks või kohtu alla andmiseks”.

President oleks kohustatud kehtestama need sanktsioonid hiljemalt 60 päeva jooksul pärast õigusakti jõustumist ja pidevalt, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus “osaleb mis tahes katses uurida, vahistada, kinni pidada või vastutusele võtta mis tahes kaitstavat isikut”.

Need, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid, ei sobiks Ameerika Ühendriikidesse sisenemiseks ega seal viibimiseks.

21. mail senati ees tunnistusi andes ütles välisminister Antony Blinken, et on valmis tegema kongressiga koostööd seadusandliku vastuse osas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu teadaandele.

Hr Blinken ütles, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu teadaanne “ainult komplitseerib väljavaateid” saada relvarahu ja kokkulepe Hamasile pantvangide vabastamiseks. Ta ütles, et tal oleks “hea meel” töötada õigusaktide kallal, et ICC-d vastutusele võtta, kuigi “on üksikasjades, nii et vaatame, mis teil on ja me võime sealt võtta”.

21. mai intervjuus CNN-ile nimetas hr Netanyahu ICC teadaannet “ennekuulmatuks”.

Valge Maja on aga välja astunud Esindajatekoja seaduseelnõu vastu.

3. juuni avalduses hoiatas Valge Maja, et õigusaktid “võivad nõuda sanktsioone kohtutöötajate, kohtunike, tunnistajate ning USA liitlaste ja partnerite vastu, kes pakuvad kohtule isegi piiratud ja sihipärast tuge selle töö erinevates aspektides”.

“Iisraeli kaitsmiseks, USA seisukohtade säilitamiseks Rahvusvahelises Kriminaalkohtus ning rahvusvahelise õigluse ja vastutuse edendamiseks on tõhusamaid viise ning administratsioon on valmis nende võimaluste osas kongressiga koostööd tegema,” ütlesid nad.

Hr Gallant ütles 20. mail, et “paralleel [Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör] on tõmmatud Hamasi terroriorganisatsiooni ja Iisraeli riigi vahele on põlastusväärne.”

Hamas, õigustades oma “relvastatud vastupanu”, ütles 20. mai avalduses, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus otsustas “võrdsustada ohvri timukaga”.

Lisaks administratsioonile on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsuse hukka mõistnud kongressi liikmed mõlemal pool vahekäiku.

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -