Ametisseastuv president Donald Trump liigub juba üsna kiiresti oma eesmärgi poole lõpetada kiiresti Ukraina sõda. Pühapäeval on selgunud, et ta pidas neljapäeval telefonikõne Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, mis on esimene selline suhtlus nende kahe vahel pärast seda, kui Trump valimised võitis.
Trump kutsus üles kõnet Putiniga viivitamatult leevendama. Washington Post kirjeldab, et “kõne ajal, mille Trump võttis oma kuurordist Floridas, soovitas ta Venemaa presidendil mitte eskaleerida sõda Ukrainas ja tuletas talle meelde Washingtoni suurt sõjalist kohalolekut Euroopas, ütles kõnega tuttav inimene, kes sarnaselt teistele selle loo jaoks intervjueeritud inimestele rääkis anonüümsuse tingimusel, et arutada tundlikku teemat.”
Mitmed allikad ütlesid, et üleskutse keskendus “rahu eesmärgile Euroopa mandril” ja lõppes positiivse noodiga plaaniga pidada tulevasi vestlusi “Ukraina sõja peatse lahendamise” üle.
WaPo on lisaks öelnud, et Ukrainat teavitati kõne toimumisest ja ta ei esitanud vastuväiteid. Zelenskõi valitsus on aga pärast seda raportit selle väite tagasi lükanud.
“Teated, et Ukraina poolt teavitati väidetavast kõnest ette, on valed. Seejärel ei oleks Ukraina saanud üleskutset toetada ega sellele vastu seista,” ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi Reutersile.
WaPo on ka rõhutanud, et Trumpi üleminekumeeskond kardab praegu lekkeid:
Trumpi esialgseid kõnesid maailma liidritega ei peeta välisministeeriumi ja USA valitsuse tõlkide toel. Trumpi üleminekumeeskond ei ole veel allkirjastanud lepingut üldteenuste administratsiooniga, mis on presidendi ülemineku standardprotseduur.
Trump ja tema abid on umbusklikud karjäärivalitsuse ametnike suhtes pärast tema esimesel ametiajal lekkinud presidendikõnede üleskirjutusi. “Nad lihtsalt helistavad [Trumpile] otse,” ütles üks kõnedega tuttav inimene.
Praegu on Zelenskõi valitsus ja mõned NATO hämaramad liidrid sügavalt mures, et tulevane Trumpi Valge Maja sunnib sõlmima “halva leppe” – või sellise, mis survestab Kiievit loobuma umbes 20% oma territooriumist. Nad on vastu kõigele, mida Kreml võiks pidada Venemaa “võiduks”.
Üks väljapakutud plaan, mis väidetavalt pälvib Trumpi meeskonnalt kõige rohkem tähelepanu, näeks idas rindejoonel määramata ajaks “külmutamist“, sillutades teed kohesele relvarahule ja mida Euroopa rahuvalvajad jõustaksid 800 miili pikkuses demilitariseeritud tsoonis.
Rahu tagaks ka see, kui Ukraina nõustuks kahekümneks aastaks peatama oma püüdlused NATOga ühineda. See puhvertsoon ei hõlmaks Trumpi ametnike kirjeldusel põhinevate esialgsete teadete kohaselt ühtegi USA väge.
Sisaldas lühikest arutelu territooriumi kohta…
Sõltumata sellest, kas loodetud relvarahu võtab kuju, mis säästaks lugematuid elusid, peavad tõsiasja, et Trump ja Putin juba räägivad, halvaks vaid kullid, kes on algusest peale hoolimatult eskalatsiooni nõudnud. Needsamad sõjamehed mõistsid isegi hukka Prantsusmaa Macroni, kui ta sõja alguses Putiniga peetud telefonikõnede esialgse seeria kaudu rambiväljapääsu otsis.
Vahepeal idapoolsel lahinguväljal:
Sõjaväeblogijad teatasid reedel, et Vene väed liiguvad Ukraina sõjas lähemale idarindel asuva suurlinna hõivamisele osana oma sõidust läände, et vallutada kogu Donbassi piirkond.
Mõlema poole blogijad teatasid, et Vene väed olid sisenenud Sontsivka külla ja liikusid loodest edasi Kurakhove linna.
“Kurakhove suund ja Pokrovski suund on praegu kõige keerulisemad,” teatas president Volodõmõr Zelenski sel nädalavahetusel öises videokõnes.
Maailm teab, et Ukraina väed kaotavad niikuinii ja Venemaa on valmis võtma kogu Donetski, nii et Washingtonil on tõepoolest ammu aeg teha kõik võimalik, et nii pingeid leevendada kui ka tuulutada ja lõpuks leida püsiv rahumeelne lahendus.
