Autoriks Pepe Escobar The Cradle’i kaudu,
USA dollar on USA globaalse võimsuse prognoosimiseks hädavajalik. Kuid 2022.aastal langes reservvaluutade dollari osakaal 10 korda kiiremini kui viimase kahe aastakümne keskmine…
Nüüdseks on kindlaks tehtud, et USA dollari staatus globaalse reservvaluutana on vähenemas. Kui korporatiivne läänemeedia hakkab tõsiselt ründama multipolaarset maailma dollari kaotamise narratiivi, siis teate, et paanika Washingtonis on täielikult vallandunud.
Numbrid: dollari osakaal ülemaailmsetes reservides oli 2001.aastal 73 protsenti, 2021.aastal 55 protsenti ja 2022.aastal 47 protsenti. Peamine väljavõte on see, et eelmisel aastal langes dollari osakaal 10 korda kiiremini kui viimase kahe aastakümne jooksul keskmiselt.
Nüüd pole enam kaugeleulatuv prognoosida, et 2024.aasta lõpuks, mis langeb kokku järgmiste USA presidendivalimistega, globaalne dollari osakaal oleks vaid 30 protsenti.
Määrav hetk – tegelik päästik, mis viis hegemoni langemiseni – oli 2022.aasta veebruaris, mil kollektiivne lääs “külmutas” üle 300 miljardi dollari Venemaa välisreservi ja kõik teised planeedi riigid hakkasid kartma oma dollari pärast kauplustes välismaal. Selles absurdses sammus oli siiski koomilist kergendust: EL „ei leia” enamikku sellest.
Nüüd näpunäiteid praegustele olulistele arengutele kauplemisel.
Venemaa rahandusministri Anton Siluanovi sõnul kasutatakse üle 70 protsendi Venemaa ja Hiina vahelistest kaubandustehingutest nüüd kas rubla või jüaani.
Venemaa ja India kauplevad naftaga ruupiates. Vähem kui neli nädalat tagasi sai Banco Bocom BBM esimese Ladina-Ameerika pangana registreeruda piiriülese pankadevahelise maksesüsteemi (CIPS) otseseks osalejaks, mis on Hiina alternatiiv lääne juhitavale finantssõnumite süsteemile SWIFT.
Hiina CNOOC ja Prantsusmaa Total sõlmisid Shanghai nafta- ja maagaasibörsi kaudu oma esimese veeldatud maagaasi tehingu jüaanides.
USA dollarist läheb mööda ka Venemaa ja Bangladeshi tehing Rooppuri tuumajaama ehitamiseks. Esimene 300 miljoni dollari suurune makse tehakse jüaanides, kuid Venemaa üritab järgmised üle viia rubladele.
Venemaa ja Boliivia kahepoolne kaubandus aktsepteerib nüüd asundusi Bolivianos. See on äärmiselt asjakohane, arvestades, et Rosatomi püüdlus on Boliivia liitiumimaardlate väljatöötamise oluline osa.
Eelkõige hõlmavad paljud neist tehingutest BRICS-riike ja kaugemalgi. Vähemalt 19 riiki on juba taotlenud liitumist BRICS+-ga, 21. sajandi suure multipolaarse institutsiooni laiendatud versiooniga, mille asutajaliikmed on Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina ning seejärel Lõuna-Aafrika Vabariik. Esialgse viie välisministrid hakkavad juunis Kaptownis toimuval tippkohtumisel arutama uute liikmete liitumise tingimusi.
BRICS on praegusel kujul maailmamajanduse jaoks juba olulisem kui G7. Viimased IMFi andmed näitavad, et olemasolevad viis BRICS-riiki panustavad globaalsesse majanduskasvu 32,1 protsenti, samas kui G7 29,9 protsenti.
Kuna Iraan, Saudi Araabia, AÜE, Türgi, Indoneesia ja Mehhiko on võimalikud uued liikmed, on selge, et globaalse lõunaosa võtmeisikud hakkavad keskenduma põhilisele mitmepoolsele institutsioonile, mis suudab purustada Lääne hegemoonia.
Venemaa president Vladimir Putin ja Saudi Araabia kroonprints Mohammad bin Salman (MbS) töötavad täielikus sünkroonis, kuna Moskva partnerlus Riyadhiga OPEC+-s metastaaseerub BRICS+-ks, paralleelselt süveneva Venemaa-Iraani strateegilise partnerlusega.
MbS on tahtlikult tüürinud Saudi Araabia Euraasia uue võimukolmiku Venemaa-Iraan-Hiina (RIC) poole, USA-st eemale. Uueks mänguks Lääne-Aasias on saabuv BRIICSS, kus on tähelepanuväärselt nii Iraan kui ka Saudi Araabia, mille ajaloolist leppimist vahendas järjekordne BRICS-i raskekaallane Hiina.
Oluline on see, et arenev Iraani ja Saudi Araabia lähenemine eeldab ka palju tihedamaid suhteid Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) kui terviku ning Venemaa-Hiina strateegilise partnerluse vahel.
See tähendab Venemaa-Iraani-India ja Hiina-Kesk-Aasia-Lääne-Aasia majanduskoridori, mis ühendab Venemaad-Iraani-Indiat ja Hiina-Kesk-Aasia-Lääne-Aasia majanduskoridori, täiendavad rollid – kaubanduse ühenduvuse ja maksesüsteemide osas. Pekingi ambitsioonika, mitme triljoni dollari suuruse Belt and Road Initiative’i (BRI) osa.
Praegu riskib ainult Brasiilia, mille president Luiz Inácio Lula Da Silva on ameeriklaste puuris ja ebastabiilne välispoliitika, BRICS-i poolt teisejärgulise mängija staatusesse langemisega.
Peale BRIICSSi
Covidiga seotud tarneahela kaose ja Venemaale kehtestatud Lääne kollektiivsete sanktsioonide kuhjunud mõjud on dollari kaotamise rong viinud kiire staatusesse.
Põhimõte on järgmine: BRICS-riikidel on kaubad ja G7 kontrollib rahandust. Viimased ei saa kaupu kasvatada, kuid esimesed saavad luua valuutasid – eriti kui nende väärtus on seotud materiaalsete varadega, nagu kuld, nafta, mineraalid ja muud loodusvarad.
Väidetavalt on peamine muutustegur see, et nafta ja kulla hinnakujundus on juba nihkumas Venemaale, Hiinasse ja Lääne-Aasiasse.
Selle tulemusena väheneb nõudlus dollarites nomineeritud võlakirjade järele aeglaselt, kuid kindlalt. Triljonid USA dollarid hakkavad paratamatult koju tagasi minema, purustades dollari ostujõu ja vahetuskursi.
Relvastatud valuuta kukkumine purustab kogu loogika USA üle 800 sõjaväebaasi võrgustiku ja nende tegevuseelarve taga.
Alates märtsi keskpaigast Moskvas toimuval Sõltumatute Riikide Ühenduse (CSI) majandusfoorumil, mis on üks tähtsamaid pärast NSV Liidu lagunemist Euraasia valitsustevahelisi organisatsioone, arutatakse CSI vahel aktiivselt edasise integratsiooni üle. Euraasia Majandusliit (EAEU), Shanghai Koostööorganisatsioon (SCO) ja BRICS.
Euraasia organisatsioonid, mis koordineerivad vastulööki praegusele lääne juhitavale süsteemile, mis jalge alla tallab rahvusvahelist õigust, ei olnud juhuslikult Venemaa välisministri Sergei Lavrovi eelmise nädala alguses ÜROs peetud kõne üks võtmeteemasid. Pole ka juhus, et neli SRÜ liikmesriiki – Venemaa ja kolm Kesk-Aasia “stanti” – asutasid koos Hiinaga 2001.aasta juunis SCO.
Davos/Great Reset globalistide kombinatsioon kuulutas praktilistel eesmärkidel naftale sõja kohe pärast Venemaa sõjalise erioperatsiooni (SMO) algust Ukrainas. Nad ähvardasid OPEC+-i Venemaad isoleerida – või muidu, kuid ebaõnnestusid alandavalt. OPEC+, mida tegelikult juhib Moskva-Riyadh, valitseb nüüd ülemaailmset naftaturgu.
Lääne eliit on paanikas. Eriti pärast Lula pommuudist Hiina pinnal tema visiidi ajal Xi Jinpingiga, kui ta kutsus kogu globaalset lõunat üles asendama rahvusvahelises kaubanduses USA dollarit oma valuutadega.
Euroopa Keskpanga (EKP) president Christine Lagarde ütles hiljuti New Yorgis asuvale välissuhete nõukogule, mis on USA asutamismaatriksi süda, et “USA ja Hiina vahelised geopoliitilised pinged võivad tõsta inflatsiooni 5 protsenti ja ähvardada dollari ja euro domineerimist.
Lääne peavoolumeedia monoliitne keerutus seisneb selles, et BRICS-i majandused, mis kauplevad tavapäraselt Venemaaga, “loovad ülejäänud maailmale uusi probleeme”. See on täielik jama: see tekitab probleeme ainult dollarile ja eurole.
Kollektiivne lääs on jõudmas Desperation Row’ni – nüüd on ajastatud hämmastava teatega, et Biden-Harrise USA presidendipilet hakkab taas kehtima 2024.aastal. See tähendab, et USA administratsiooni neo-con-käitlejad kahekordistavad oma plaani vallandada tööstussõda mõlema vastu. Venemaa ja Hiina 2025.aastaks.
Petrojüaan tuleb
Ja see toob meid tagasi de-dollariseerimise ja selle juurde, mis asendab maailma hegemoonilise reservvaluuta. Tänapäeval moodustab Pärsia lahe koostöönõukogu üle 25 protsendi maailma naftaekspordist (Saudi Araabia osakaal on 17 protsenti). Rohkem kui 25 protsenti Hiina naftaimpordist tuleb Riyadhist. Ja Hiina on ootuspäraselt GCC peamine kaubanduspartner.
Shanghai nafta- ja maagaasibörs alustas tegevust 2018.aasta märtsis. Kõik naftatootjad saavad täna Shanghais müüa jüaanides. See tähendab, et jõudude vahekord naftaturgudel on juba nihkumas USA dollarilt jüaanile.
Konks on selles, et enamik naftatootjaid eelistab mitte hoida suuri jüaane; kõik on ju ikkagi naftadollariga harjunud. Vihje Pekingile, mis ühendab toornafta futuurid Shanghais jüaani kullaks konverteerimisega. Ja seda kõike ilma Hiina tohutuid kullavarusid puudutamata.
See lihtne protsess toimub Shanghais ja Hongkongis loodud kullabörside kaudu. Ja mitte juhuslikult, uue valuuta keskmes on EAEU arutatavast dollarist mööda hiilimine.
Dollari dumpingul on juba mehhanism: Shanghai energiabörsi tulevaste naftalepingute täielik ärakasutamine jüaanides. See on eelistatud tee naftadollari lõpu jaoks.
USA globaalse võimsuse prognoos põhineb põhiliselt globaalse valuuta kontrollimisel. Majanduskontroll on Pentagoni “täisspektri domineerimise” doktriini aluseks. Ometi on praegu isegi sõjaline projektsioon segaduses, kuna Venemaa jätkab saavutamatut edu hüperhelikiirusega rakettidega ning Venemaa-Hiina-Iraan on võimelised paigutama hulgaliselt kandjatõrvariid.
Hegemon – klammerdudes mürgise neoliberalismi, dementsuse ja laialt levinud ähvarduste kokteili külge – veritseb seestpoolt. De-dollariseerimine on vältimatu reaktsioon süsteemi kokkuvarisemisele. Sun Tzu 2.0 keskkonnas pole ime, et Venemaa-Hiina strateegiline partnerlus ei näita mingit kavatsust vaenlast katkestada, kui ta on nii hõivatud enda võitmisega.