Soome uues valitsuses on tõenäoliselt kindlustanud koha paremkonservatiivne Koonderakond, sest erimeelsused teiste parteide vahel teevad uue valitsuse moodustamise ilma Koonderakonnata praktiliselt võimatuks. Küsitluste järgi on vahe enne pühapäevast valimispäeva Koonderakonna, Põlissoomlaste ja Sotsiaaldemokraatide (SDP) vahel endiselt pea olematu.
Seekordsetel valimistel tagaplaanile jäänud Keskerakond on teatanud, et nemad sotsiaaldemokraatidega ühte valitsusse ei lähe. Sama ütlevad valimiste favoriitide hulka kuuluvad sotsiaaldemokraadid teise favoriidi, Põlissoomlaste kohta.
“Isegi meie nähtavad probleemid on täiesti teistsugused. Nad näevad hoopis teistsuguseid probleeme kui meie. Kui me ei ole ühel meelel isegi selles, mis probleemid Soome ühiskonnas on, siis vaevalt me neid koos lahendadagi suudame,” sõnas SDP kandidaat, Helsingi abilinnapea Nasima Razmyar.
Ilmselt valitsusse pääsev Koonderakond peab väga tähtsaks valimiste üht põhiteemat, avaliku sektori tasakaalustamist, mis seisab ühenduses sotsiaal- ja tervishoiuteenuste reformi lõpuleviimisega.
“Raha tuleb mõistlikumalt kasutada. Me saame sama raha eest rohkem, kui süsteem tehakse korda. Meie majandus on praegu tõesti halvas seisus. Võlga on võetud täiesti hoolimatult. Kuidagi peab seda nüüd pidurdama, sest ilma rahata ei saa me lõppude lõpuks pakkuda mingeid teenuseid,” rääkis Koonderakonna kandidaat Maaret Castren.
Sotsiaaldemokraadid rõhutavad teist olulist teemat – kvalifitseeritud tööjõu meelitamist Soome.
“Kui inimene võtab kätte ja kolib Soome, siis peab tal olema siin ka lihtne elada. Sellised küsimused, mis on seotud inimese igapäevaeluga, argise toimetulekuga, peavad saama sujuvalt lahendatud ja selleks on vaja ka soodsat suhtumist,” ütles Razmyar.
NATO-ga seonduv nende valimiste keskseks teemaks ei kujunenud. Tähtis on see siiski kõigile kolmele favoriidile.
“NATO-liikmesus tugevdab Soome riiklikku julgeolekut ja kaitsevõimet ka, aga lõppeks kaitsevad Soomet siiski soomlased ise. Aga tore on, et saame nüüd hakata tegema endisest rohkem kaitsekoostööd ka lõunapoolse vennasrahvaga,” ütles Põlissoomlaste kandidaat Samuli Voutila.
Kõigi nende teemadega tegelemist peavad tähtsaks ka parteid, mis populaarsuselt esikolmikule alla jäävad.
Seekordsesse Eduskunda kandideerib väga erinevate elualade esindajaid, sealhulgas kirikutegelasi.
“Teoloogia magistrikraad annab väga hea tausta ühiskonnast, ideoloogiatest, võrdõiguslikkusest ja samaväärsusest arusaamiseks, samuti ajaloolist ja poliitilist taustinfot,” ütles Roheliste kandidaat Susanna Airola.
Tema sõnul on väga tähtis, et avaliku sektori tasakaalustamine kõige nõrgemaile haiget ei teeks.
“Kõige vaesemailt ei tohiks midagi ära võtta, vaid tuleks ühiselt vastutades edasi minna, teha nii, et majandus elavneks, jääks ellu;” sõnas ta.
Eelhääletus on Soomes sujunud väga vilkalt ning suurt osalust oodatakse ka valimispäeval.
