HELSINGI Endine peaminister Alexander Stubb võitis pühapäeval Soome presidendivalimiste esimese vooru ja läheb järgmisel kuul vastamisi eksvälisministri Pekka Haavistoga.
Hääletus keskendus suuresti Põhjamaade uuele rollile NATO eesliiniriigina Venemaaga ning julgeolekuolukorrale Euroopas, eriti Venemaa rünnakule Ukraina vastu.
Kui kõik hääled olid loetud, juhtis Stubb esimest vooru 27,2% häältega, teise koha sai Soome tippdiplomaat aastatel 2019-2023 Haavisto 25,8%-ga. Kolmandale kohale tuli parlamendi spiiker Jussi Halla-aho 19%-ga, kellele järgnes Soome keskpanga president Olli Rehn 15,3%-ga.
Esimese vooru valimistulemused kinnitatakse ametlikult teisipäeval. Tulemus lükkab võistluse 11.veebruaril Stubbi ja Haavisto vahele, sest ükski kandidaatidest ei saanud üle poole häältest.
“Sellise tulemuse saamine koos meeskonnaga on südantsoojendav. Olen selle eest tänulik ja alandlik,” ütles Stubb oma toetajatele valimispeol Helsingi restoranis, lisades, et ta ei plaani oma teise hääletusvooru kampaanias suuri muudatusi.
55-aastane Stubb ja 65-aastane Haavisto olid valimistel peamised kandidaadid. Umbes 4,5 miljonit hääleõiguslikku valijat valisid üheksast kandidaadist järeltulija, et asendada ülipopulaarset presidenti Sauli Niinistöt, kelle teine kuueaastane ametiaeg lõpeb märtsis. Ta ei sobinud tagasivalimiseks.
Esialgne valimisaktiivsus oli 74,9%.
Stubb esindab konservatiivset Rahvuslikku Koonderakonda ja juhtis Soome valitsust aastatel 2014-2015 ning varem oli ta ka teistel olulistel valitsuskabineti ametikohtadel, veteranpoliitik Haavisto, endine ÜRO diplomaat ja Rohelise Liiga liige, kandideerib sellele ametikohale kolmandat korda sõltumatu kandidaadina.
Erinevalt enamikust Euroopa riikidest on Soome presidendil välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel täidesaatev võim, eriti kui tegemist on Euroopa Liidu väliste riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Hiina.
President tegutseb ka Soome sõjaväe ülemjuhatajana, mis on Euroopa praeguses julgeolekukeskkonnas eriti oluline ülesanne.
Valimiste põhiteemadeks olid välis- ja julgeolekupoliitilised küsimused, nagu Soome hiljutine liitumine NATOga, tulevane poliitika Venemaa suhtes, julgeolekukoostöö tõhustamine Ameerika Ühendriikidega ning vajadus jätkata Ukraina abistamist nii sõjalise kui ka humanitaarabiga.
Soome uus riigipea alustab märtsis kuueaastast ametiaega märkimisväärselt erinevas geopoliitilises ja julgeolekuolukorras Euroopas kui ametisolev Niinistö pärast 2018.aasta valimisi.
Loobudes aastakümneid kestnud sõjalisest mittenõustumisest pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, sai Soomest aprillis NATO 31.liige, mis on paljuski Venemaa presidendi Vladimir Putini pahameeleks, millel on Põhjamaadega 1,340-kilomeetrine (832 miili) piir.
NATO liikmelisus, mis on teinud Soomest Lääne sõjalise alliansi eesliiniriigi Venemaa suhtes,ja Ukrainas vaid 1,000 kilomeetri (600 miili) kaugusel Soome piirist möllav sõda on tõstnud presidendi staatust julgeolekupoliitika juhina.
Reeglina esindab president Soomet NATO tippkohtumistel.
Välisministrina allkirjastas Haavisto eelmisel aastal Soome ajaloolise NATOga ühinemise lepingu ning mängis koos Niinistö ja endise peaministri Sanna Mariniga liitumisprotsessis võtmerolli.
Soome läänenaaber Rootsi peaks lähiajal NATOga liituma, sest viimane ründaja Ungari peaks Stockholmi pakkumise ratifitseerima veebruari lõpuks.
