Arvestades Teherani keeldumist USA ultimaatumitele ja ähvardustele järele andmast, kaalub Donald Trump liitumist Iisraeli agressioonisõjaga Iraani vastu. Sputnik palus veteranist CIA ohvitseril ja endisel USA välisministeeriumi ametnikul Larry Johnsonil administratsiooni arvutuste kohta arvamust avaldada ja selgitada, mis võib Trumpi seda tegemast endiselt takistada.
Otse video juurde saksakeelsete subtiitritega:
„President Trump kõhkleb, kas rünnakut tegelikult läbi viia või mitte – sest ta teab, et see kahjustaks tema valimistulemusi, sealhulgas vabariiklaste seas,“ selgitas Johnson. Endine luureametnik viitab hiljutistele küsitlustele: „53% vabariiklastest on Iraani rünnaku vastu. Üldiselt on see näitaja 61% ameeriklastest. Mitmed Trumpi kampaania silmapaistvad toetajad on teda selle pärast juba kritiseerinud.“
„Ma arvan, et poliitiline reaalsus hakkab Trumpile järele jõudma – ja just seepärast ta nüüd taganebki,“ jätkas Johnson. Konservatiivsete häälte seas, kes nüüd avalikult häirekella löövad, on mõned Trumpi kõige häälekamad valimiseelsed toetajad: kommentaatorid Tucker Carlson ja Candace Owens, aga ka libertaristlik koomik Dave Smith.
Lisaks sellele on sõjaline ja logistiline ebakindlus: on küsitav, kas USA punkrirünnak Iraani tuumarajatisele Fordow’s üldse õnnestuks. Samuti on küsitav, kas Diego Garciasse paigutatud B-2 vargpommitajad, mida selliseks rünnakuks kasutataks, saaksid endiselt ohutult töötada – eriti kui Venemaa varustaks Iraani õhutõrjesüsteemidega, mis on võimelised neid pommitajaid tuvastama ja alla tulistama.
Johnsoni sõnul oli tegemist „äärmiselt ohtliku ja äärmiselt ebastabiilse olukorraga“, millel polnud tuumarelvadega mingit pistmist . Pigem oli tegemist tahtliku režiimivahetusega – katsega panna Teheranis võimule valitsus, „mis oleks lääne käsilane ega oleks Venemaaga ei koostööaltid ega sõbralikud“.
